kooolkoolkoolkoolkoolkooolkool

on mul jah aega.

ta meeeeeldib mulle juuuu.

türa kust ma leian selliseid inimesi? ma lihtsalt ei mõista, mis mu elus toimub. ma oleks nagu mingil eriti haigel karussellil: üks hetk ma olen konkreetselt seitsmendas taevas ja järgmine hetk ma võiks ääretu nukruse tõttu maa alla vajuda. süda läheb pahaks sellise asja peale : D

hide and seek, that's what i'm doing.

suve lõpp? FUCKIN' AMAZING!

reedel käisin emaga šoppamas. hiljem läksime marje, annemari ja liisaga helena juurde. mis te arvate, mis me seal tegime? aga loomulikult läksime kell kümme lasna mingile peole. suvapidu oli, suht lamp, ei pakkunud pinget väga. kolme paiku mõtlesime, et oleks aeg magama liikuda ja jalutasime annemariga läbi punase ja pae tänava ülemistesse. ülemiste eest saime häälega mõigu burksi, kus oli mingi kaader tüüpe kuskilt eriti suvalisest 60 km tallinnast asuvast kolkast, jumala purjus kusjuures. noh, ütleme nii, et see oli üks huvitavamaid burksitrippe viimasel ajal. läksime annemari juurde magama.

ärkasime laupäeval selle peale, et ta ema astus uksest sisse ja hüüdis, et tõi meile süüa. no olgu, sõime ja läksime linna, et helena juurest ära tuua annemari asjad, mis ta eelmisel õhtul lolli peaga sinna oli jätnud. meil oli igav ja siis läksime vanalinna rimmi. seal nägime kasparit, kellega me järgmised 3-4 tundi kuskil niguliste kiriku ees tsillisime. uskumatult tore oli, ega ma vähe ei naernud seal. läksime uuesti rimmi, et joogid osta ja läksime annemari juurde riiete järgi. üheksaks olime linnas tagasi ja liikusime vaikselt kristjani poole. sinna jõudsime peale kümmet. nad vaatasid kretsiga sweeney toddi, millega me liitusime ka. poole peal meil viskas üle ja läksime teise tuppa tsillima. tagasi minnes pani krets mängima hoopis charlie ja šokolaadivabriku, millest ma nägin umbes esimest 20 minutit. suht kiiresti kukkusin ära, kell oli mingi kaks alles.

pühapäeval tegin silmad lahti ja jube halb oli olla. avastasin telefonist smsi crissult, et kell 12:30 merivälja pargis on klassikokkutulek ja kutti ärasaatmine. nonii, läksime linna annemariga, võtsime hessist peekoniburksid ja liikusime meriväljale. me suutsime mingi kolmveerand tundi neid pisikesi kõrrejooke juua, ulme, eks? pargis oli pool meie endist 9D klassi. ma läksin korra koju, et soojemalt riidesse panna ja tagasi tulles liikusime tuldud teed tagasi kutti poole. olime ükshetk lihtsalt 15kesi ta maja ees ja kutsusime ta välja. ta tuli välja, me rääkisime taga juttu veits ja siis läksime minema. ta emal oli vaja seda pildistada, mis me oleme mingid eksponaadid vä : D. igatahes, läksin koju, lebotasin veits, kell oli mingi kaks alles. kuueks pidin linnas olema, et priidu, eike ja joosuaga kuhugi käesallu mingile 21. rahva peole minna. see pidu oli suht lamp, aga tore oli. magasin öösel 3 tundi priidu auto esiistmel magamiskoti sees, ei olnud külm, mkm.

esmaspäeval kell pool kümme ärkasime üles ja poole tunni pärast puhus priit nulli, niisiis saime liikuda. lasime küll kadi ja kristeli üle, nad tahtsid ka laulasmaa poole saada, aga sitta sellega : D. poole tee peal keila-joale nägime tee ääres jalutamas stinat, kes liikus marsa peale. võtsime ta peale ja liikusime priidu maale. vedelesime seal mingi tunnikese, käisime mere ääres ja värki, ootasime priidu vanaema ja venda. nii umbes üheks olin kodus, päris halb oli olla jälle. kahest mõtlesin, et lähen magan tunnikese, kuna ma pidin alles kuueks ülemistes olema, et rongi peale minna. kolmest ärgates karjus kristjan mulle, et ma pean hoopis pool viis seal olema. no nii, läks veidi kiireks. olin kodust poole tunniga väljas, käisin säästust läbi ja konkreetselt jooksin ülemistesse. jõudsin mingi 15 minti enne rongi väljumist, muidugi, oli mõte joosta eks. juba rongitripp selle seltskonnaga oli kirjeldamatult lõbus, ma olin neid tõepoolest igatsenud. vikipallu kohale jõudsime mingi enne kuute äkki või. no kohe läks joomaks, õudne. mingi kaheteistkümne paiku ma lõpetasin joomise ja mul tuli mingi räme kass kallale. hädast aitas välja hea seltskond, milles ma viibisin hommikul nii kella kümneni. magama ma ei jõudnudki.

teisipäeval, ma isegi ei ärganud, aga ikka oli jube halb olla. 10:43 pidi rong minema, et ma 12ks tallinnasse klassijuhataja tundi jõuaks. sittagi see rong läks, see oli 30. augusti plaani järgi. persse. helistasin isale ja kutsusin ta sinna maailmalõppu järgi, et ÄKKI õigeks ajaks linna jõuda. päris kino oli see, kuidas tanel mu isale seletada üritas, kuhu tulla. naljakas: jalutad tuppa sisse, tanel räägib telefoniga, samal ajal tantsides ja nägusid tehes, ja krissu ja entz vahivad teda lihtsalt mingisuguse pohmas poolkõva näoga. igatahes, sittagi ma linna jõudsin. poole üheks olin linnas. käisin koolist läbi ja võtsin õpikud. käisime isaga turul ja ehituspoes ja värki, täitsaõudne, kõht oli niiiii tühi, magu oli täiesti tühi. jõudsin koju, tegin süüa, sõin, magasin kaks tundi, sõin veel ja lihtsalt passisin. mingi tund aega vist üritasin välja mõelda, mis homme selga panna ja lõpuks otsustasin ikkagi esimese kostüümi, mis ma selga proovisin, kasuks. tüüpiline. nüüd pole enam mingit ulme und ka, aga ma lähen ikkagi magama, sest homme on esimene koolipäev ja i need my beauty sleep.

halb tunne on.

suht vägev. kirjutan vahelduseks mõnest seiklusest. reede õhtul läksin kofferlastega ühtelaulmisele. mihkel, helen, tairi, mina. see oli suhteliselt läbikukkunud üritus, asi ei toiminud. noh, halvasti korraldatud ühesõnaga. sealt edasi mõtlesime, et lähme hessi, aga siis meil tairiga tuli hoopis parem idee reinu sünnipäevale minna patrickusse. läksime sinna ja jõime veits. mingi tunni-pooleteise pärast me ei viitsinud väga olla seal enam ja siis mm mõtlesime et tripime niisama mööda vanalinna ja otsime paremat pidu. privé juures jooksime silverile, kerlile, anksile, reelikale ja kaadrile otsa : D. nendega kokku jäimegi, käisime levikas ja hella hundi selles pargis ja tsillisime, jõime jne. mingi kolme paiku otsustasime, et dvj lähme lasna anksi juurde. kuna bussid ei käinud, siis ofc jala. neljaks jõudsime kohale ja viiest vajusin ma ära.

ärkasin kell kaks selle peale, et kerli helistas anksile, kes mu kõrval magas, et võiks tartusse minna :D. anks tegi talle muidugi selgeks, et kes liigutada viitsib. siis ärkasime vaikselt üles ja tegime süüüa ja. siis hakkasime uuesti jooma :D nojah, tüüpilised meie. mingi viie paiku otsustasin, et nonii, on aeg koju minna korra. käisin käbe kodus pesus ja kuueks olin jälle kodust väljas. liikusin anksi juurde tagasi, olin veits seal ja enne kaheksat läksime kerli ja tõnuga välja. sebisin endale juua ja silver viskas mu linna. sealt läksin otse priidu auto peale, et eero juurde sõita. mingi poole üheksaks ehk või midagi sellist olime seal ja kusjuures me olime esimesed. vaikselt hakkas rahvast kohale vajuma ja pidu läks üsna korralikult käima. jämmisime ja laulsime singstari (ei tea, miks mul hääl ära on -.-) ja üleüldse oli tore pidu. ma vajusin üsna varakult, mingi kahe paiku voodisse ära ja ärkasin ühest. öösel oli kõvem pidu ümberringi pidevalt, mitte et ma end sellest segadaoleks lasknud.

ühesõnaga nv jooksul ma sain niiiiiii palju endal südamelt ära rääkida, aga samas muresid tuli juurde ka. tüüpiline.
see lugu paneb küll südame põksuma.

ok ok nii hull pole :D tegelikult mul mingi probleem, et ma üldse kirjutada ei viitsi viimasel ajal. ma nagu lihtsalt ei suuda end sundida... end avama? äkki ma kooliajal viitsin rohkem kirjutada, kui ma rohkem kodus olen? huu nõus.

eesti keel on ka fucked up, ma ei ole võimeline üldse rääkima, juba viimased kaks-kolm nädalat kusjuures. sõnastused on väga haiged ja keel on koguaeg sõlmes. nojah.

ja see lugu on mulle niiiii armsaks saanud.

mingi unwanted tunne on

käisin kuressaares, kõik oli tore ja vahva, võõrutusravi alkoholismist, suundusin kitarrismi. nüüd? ma kardan. ma õudselt kardan. te ei kujuta ette ka. mitte miski ei tohi praegu muutuda, sest ma ei elaks seda üle, mu elu muutub niigi palju gümnaasiumi ja koolivahetumisega. ma lihtsalt ei jaksa.

you have appeared to my life, i feel like i'll never be the same

kannatage, ma ei suuda end kokku võtta, et virtsu tripist rääkida. veel. küll ma kunagi ära teen selle.

aga mida ma öelda tahan, on see, et täna on Anise sünnipäev Tapperis ja mõlemad tükikesed, mis mu seest puudu olid, on nüüd üles leitud ja pusle on valmis : )

nii. otseloomulikult pole ma jälle kaks ööd kodus maganud. ja ma naersin end just lolliks, sest tund aega tagasi lõppes räme padukas ja mu naaber kastab lilli :D.

igatahes, teisipäeval saime A-ga neljast kokku ja läksime linna. seal saime K-ga kokku ja trippisime järve selverisse. seal oli konditsioneer, jupjup. ostsime joogid-söögid ära ja istusime suvalisse kohta maha, et nii, nüüd me ootame bussi. selveris, kusjuures. lõpuks saime bussi peale ja trippisime K poole. see, mis seal toimus, oli konkreetne lebo. see tähendab, oligi nagu. Wii, õlled ja palavus, noh. siis hakkas rahvas kohale vajuma ja me läksime välja grillima, siis oli veel valge kusjuures, ma mäletan. ma seda momenti ei mäleta, kui me tuppa tagasi läksime, aga mingil hetkel igatahes läksime. päris hea oli olla juba. oluliselt vist enam ei toimunudki midagi, me A-ga vajusime eemale ka. kunagi öösel jäin magama ja ärkasin 11-12 paiku jõhkra palavuse tõttu. see ei ole päris normaalne, kui toas ~35 kraadi sooja on. õhk ka ei liigu. me jäime neljakesi ja otsustasime Rakusse ujuma minna. karjäär oli soojem kui normaalne vannivesi, see on halb juba :D. siis me avastasime, et bussini on 9 minutit ja me joooksime konkreetselt läbi metsa, see oli kindlalt üle poole kildi, mis minu kohta on kõvem spurt. üsna vahva oli. siis me jõudsime bussile ja kõik lihtsalt tilkusid higist - nii palju siis ujumisest. käisime poes ära, täiendasime varusid ja läksime järve parki vms see on istuma, sest bussini oli 40 minutit. jõudsime tagasi, ma käisin pesemas ja siis tegime süüa. jõhkralt hea mingi sweet and sour kaste oli, ulme. [kõht on tühi, peaks süüa tooma..] siis mingi hetk me jäime K ja E-ga kolmekesi ja tegime õlled lahti. vaatasime road trip: beer pongi ja lihtsalt tsillisime. hiljem tulid kõik teised, siis käisime me korra E pool, võtsime kitarri, piibu ja krõpsu. SIIS läks pidu lahti. suht hulluks läks, sest me mängisime joogimängu, aga kuna kõik olid omad, oli täitsa pohhui. ma vajusin mingi nelja paiku ära ja ärkasin mingi ühe paiku äkki vä. läksin suurest toast oma telefoni tooma ja avastasin, et me olime K-ga kahekesi jäänud. mingi kahe paiku ajasime end püsti ja koristasime korteri ära. päris halb, kui palju taarat võib kahe päevaga tekkida. igatahes mingi teooria oli, et me viisime selle metsa ja siis mingi päev K ja E viivad ära selle :D lamp, tean. naljakas oli ka. ja siis me K-ga olime nagu laibad. lihtsalt vedelesime. me pmst ei viitsinud rääkida isegi üksteisega. mingi pool neli hakkasin koju liikuma, enne kuute olin kodus. elutripp jällegi. ma luvin seda seltskonda ka, jõudsin jälle ringiga nendeni tagasi.

ja teie, kes te mu blogi loete ja mu hingeelu üle rannas arutate, rääkige minuga ka vahel :D:D.

ily :*

noh ja see niikuinii.

a little bit too good to be true.

ma ei suuda uskuda, mis nüüd paar päeva tagasi juhtus. kas ta tõesti tahabki seda? tõesti? mind? uskumatu. kohutavalt hea. nii hea, et kohe-kohe peab midagi väga valesti minema, sest muidu pole see enam reaalne.

ma kardan.

jah.

those endless butterflies are literally making me sick

ah minge kõik putsi. kui siiber mul on sellest taidlemisest? VÄGA. kallid poisid, õppige otsustama ja ärge käige oma dilemmadega meile närvidele. ja kusjuures selle väljaütlemine tõesti aitab. ma ei suuda mõista, MIKS sa ei või lihtsalt ühte otsust teha ja selle juurde jääda? miks sa pead mind seestpoolt tükk tüki haaval konkreetselt närima? võta ennast kokku ja otsusta, kas ma olen vaeva väärt või ei.

ma olen küll üle, aga ikkagi läks koos selle sitaga tükike minust. jälle. ma ei tea, palju mul on neid veel.
you have appeared to my life, i feel like i'll never be the same.
peaks kinnisemaks inimeseks hakkama. kui minuga midagi juhtub, siis mul on vaja seda kohe kellegagi jagada ja see ei tee üldse head tegelikult. peaks vähem välja rääkima. peaks saladusi hoidma. siis oleks lihtsam - igakord kui mõni lootus puruneb, ei peaks tuhandele erinevale inimesele seletama, mis nüüd juhtus.

eks ma proovin. vaatab, mis saab.

tegelt kõige imelikum tunne, mis mul viimasel ajal tekkinud on, on see, et ma ei taha vallaline olla nagu. mul on selline auk sees, mis vajab kellegi teise armastust ja sõbrad seda enam täita ei suuda. suht halb.

kolmapäeval oli eelmine postitus, eksju? saatsin L-le sõnumi, et mul on vaja sellest elust siin eemale saada. ütleme nii, et mingil määral see õnnestus.

õhtul magama minnes oli kurb tunne. mitte lootusetu, kuid kurb. kuulasin veidi muusikat ja otsustasin, et kurb olemine on luksus, mida ma sellise ilmaga endale ei luba. neljapäeval käisin M-ga peol, kus suurt midagi teha polnud ja kolmeks olin kodus oma voodis ka.

reedel ärgates ja aknast välja vaadates tundsin, et nüüd on parim aeg õnnelik olla ja seda ma tegingi. ei läinud kaua, kui ma istusin bussis ja loksusin virtsu poole. esimene õhtu oli täiuslikult rahulik. ainus, kus me lihtsalt leppo ära lasime. jalutasime maha vähemalt 5 kilomeetrit, sest lihtsalt oli selline tuju, grillisime, käisime saunas, hüppasime tiiki ja hiljem jõime voodis teki all olles vahuveini. rääkisime kõigist ja kõigest.

laupäeval ärkasin jubeda palavuse peale. magasime toas, millel seinte asemel olid aknad. tõusime üles, tegime end korda, sõime ja sõitsime traktorihäält tegeva rolleriga viie kilomeetri kaugusel olevasse vatlasse. mina, L ja L. see hommik tekitas täpselt sellise tunde, et selline peabki üks suvi päriselt olema. 27-kraadises kuumuses jalutades, nõmetsedes ja naerdes möödus umbes kaks tundi, enne kui keegi meid peale võttis. esimese autoga saime vaid paar kilomeetrit edasi, kuid sellest piisas, et tuju heaks teha ja rõõmsalt edasi hääletada. ei läinud kaua, kui saime auto peale, mis, jumal tänatud, pärnusse suundus. linna jõudsime veidi enne kahte. päevitada õnneks väga polnud vaja, sest kaks tundi päikese käes hääletamist olid oma töö teinud. siiski veetsime rannas kolm-neli vaieldamatult parimat tundi. meri oli nagu vannivesi ja päike lõõskas pilvitus taevas. jagasime omavahel mehi, keda me teadsime, et me niikuinii kunagi endale ei saa. naersime end lolliks. lõpuks oli meil kõigil tunne, nagu me oleks päikesepiste saanud, sest nii naljakas oli. vähe sellest, et rand ilusaid mehi täis oli, nägime me neid samu kreeka jumala ja pesumodelli vahepealse välimusega mehi üle terve linna.  käisime kaubamajavetsus end meikimas ja soenguid tegemas. seejärel läksime sööma. kaks tundi pitsa ootamist tasus end ära esiteks superkuuma ettekandja ja teiseks täiusliku maitseelamuse pärast. täpselt kell 19:55 avastasime, et L-l on uusi jalanõusid vaja, sest tema omad lagunevad. kuna poodide sulgemiseni oli aega 5 minutit, siis me konkreetselt jooksime esimesse ettejuhtuvasse jalanõupoodi ja ostsime talle sealt 99 krooni eest kingad. see oli tolles päevas kui kirss tordil. peale söömist käisime poest läbi ja otsustasime vatla poole tagasi liikuma hakata. tujud olid kõigil laes ja me naersime end veel lollimaks kui me juba olime. auto peale saime esimese 5 minutiga. sellega saime poolele teele ja ega me seal ka suurt üle 10 minuti ei oodanud. saime otse vatla mõisani välja. autos organiseerisime omale pisikese peo sauna ja tiigi ja joogiga, mis möödus suuremate sekeldusteta.

pühapäeval ärkasin täpselt samuti päikese peale, mis mulle otse näkku paistis. sõime hommikust ja mõtlesime, mida teha. idee päritolu jäi küll selgusetuks, kuid lõpuks otsustasime minna kuressaarde. mõeldud-tehtud, sõime kõhu kuhjaga maasikaid täis ja sõitsime tollesama traktorihäält tegeva rolleriga virtsu. jalutasime sadamasse, läksime praamile ja nautisime suvist vabadust täiel rinnal. naersime äsja HRL-lt tulnud karvaste üle ja vaatasime Ashtoni totaalset koopiat. praamilt maha tulles jalutasime umbes poolteist kilomeetrit ja saime esimese auto peale. auto oli ulmeliselt ilus BMW koos ulmeliselt ilusa ja sõbraliku noore juhiga. meile sobis, kuigi me saime temaga vaid umbes kümme kilomeetrit kaugemale. L kreemitas autost maha minnes maantee ääres jalgu ja hääletasime edasi. vaid paar minutit hiljem saime ühe toreda naisterahva auto peale, kes viis meid Muhu lõppu. seal jalutasime üsna kaua, enne kui saime viimase auto peale, mis meid ka Kuressaarde ära viis. linna jõudes jalutasime veidi ringi ja otsustasime Lokaali pitsat sööma minna. veel enne söögi lõpetamist saime K-ga kokku ja läksime posti taha istuma, sest ma tahtsin istuda kuskil, kus pole päikest. veetsime seal konkreetselt mitu tundi ja varsti liitus meiega teine K. ma eeldan, et ta oli segaduses. istusime seal veidi ja ütlesime talle, et kui me siia tahame jääda, on meil ööbimiskohta vaja ja kui mitte, peame me liikuma hakkama. tema muidugi sebis meid endajuurde ööseks. meile sobis. ma jõin ülikanget vett ja ananassimahla pealekaks. laksis nagu kurat. ma oleks nagu nupust nikastanud olnud. miks nagu? küsiks L selle peale praegu. käisime K poolt läbi, panime soojemad riided selga ja jalutasime läbi metsa kuhugi linnuvaatlustorni. seal me tegime kõike muud peale lindude vaatlemise. ma teadsin seltskonnast väga väheseid, kuid siiski oli seal uskumatult lõbus. umbes poole kahe paiku liikusime sealt Tiina, Külli ja K-ga minema. trippisime mööda linna ringi ja mõtlesime, mida teha. koju nagu ka ei viitsinud minna. varsti siiski läksime ja kukkusime magama nagu notid.

esmaspäeval tegin silmad lahti selle peale, et K ema ukse vahelt sisse vaatas ja kurjustas, et me kell pool 1 ikka veel magame. tõusime üles, sõime ülisuper hommikusööki ja olime veerand kaheks liikvel. jalutasime vaikselt linna piirile. vahepeal küsisid mingid välismaalased juhtnööre kuidas linnas sinna-tänna jõuda ja ma tundsin end kohalikuna. päris veider oli. ostsime selverist jäätist ja energiajooki ning kaks minutit peale hääletama hakkamist saime juba peale. selle autoga saime Liivasse. sealt pidime natuke kauem jalutama, et viimase auto peale saada, kuid lõpuks see siiski juhtus. selleks ajaks olime juba nii väsinud ja nii valusad, et me ei jõudnud isegi tolle ülisõbraliku autojuhiga suhelda. saime edukalt praami peale ja praami pealt maha, ise pooleldi magades. sealt jalutasime L-i isa juurde ja tema viis meid L-i ema juurde, et me oma asjad ära saaks tuua. panime asjad kokku, sõime neljakesi terve maasikavao tühjaks ja liikusime Virtsu poole tagasi. varsti peale Virtsu tagasi jõudmist saatis L mind bussi peale ja ma hakkasin koju liikuma. poole üheksaks olin ma kodus ja üks parimaid trippe oligi läbi.

ma terve öö täiega tahtsin saada, aga ma lihtsalt ei viitsinud võtta. lokaalist üle tee posti taga. woo girls. smirnoff ice. audid. hääletamine. 10 autot 3 päeva jooksul. Kuressaare ja Pärnu. meri. fuck yea - fistbump - woo. halp. pane auku. mudi õigest kohast ja ime, muidu ei tule. aega on - esimese septembrini. L ja L. ma armastan teid.

ok need värdjad, kellest ma eelmises postis rääkisin, on surnud. neid tappes sain ma ise ka natuke haiget, aga see on loomulik kadu.

mul on hea meel, et ma olen inimene, kellel on võim oma tundeid sisse ja välja lülitada. kui poleks, oleks mu elu ikka väga väga palju raskem. mul on nii, et ma lihtsalt ei luba kellelgi endale meeldida ja siis ta ei meeldigi. ja jutul lõpp. hetkeline murdumine, mis selle juurde käib, on väga jõhker, aga parem see, kui mitmenädalane emomine.

ma tõesti ei tea, mis ma nüüd edasi teen. ma ei tea isegi, mida ma teha tahaksin. ma ei usu et ma veel üle olen ka, aga mind ei häiri vähemalt teadmatus enam.

hah, mulle meeldib blogisse ilma nimedeta kirjutada selliseid asju, sest seljuhul saavad aru ainult need, kes peavad. üsna positiivne ju.

aga, kuna ma põlesin täna rannas nii ära, siis ma hakkan end kreemitama ja mõtlen, mida edasi teha.

mul on konkreetselt liblikavõrku vaja või ma hakkan neid värdjaid tapma.

oeh. selle nimetangi tänase päeva, öö?, looks. esiteks ma põlesin täna hommikul ära ja nüüd mu selg kõrvetab. teiseks mul on halb eelaimdus millegi kohta. mitte, et ma ise ka teaks, mis mul viga on. selline antisotsiaalsuse tunne tuli jälle, nagu mul just paar nädalat tagasi oli. väga halb. playlistis on hunnik metalcore-i ja ma lihtsalt istun. lootsin, et äkki kirjutades hakkab parem, aga ma nagu ei oskagi väga midagi kirjutada nii.

kõik on hästi isiklikuks läinud viimasel ajal. selline imelik puudutatuse tunne, et kõik käib minu kohta. kõnnin linnas, kõrvaklapid peas, grupp noori mu kõrval hakkab järsku naerma ja ma tunnen äkilist vajadust punastada, sest mul on täpipealt selline tunne, et mu juures on midagi valesti.

jah, mul on hea olla.
jah, ma naeran hästi palju.
jah, ma olen õnnelik.
olen ikka?

ah sitta sellega :D. ma olen nii rahul. eile oli jaanipäev, mind kutsuti loksa kanti seda tähistama. jõhkralt hea seltskond oli ka, ma ise ka ei usu seda enam. igatahes ma naersin nii palju ja kusjuures üle tüki aja tõesti südamest. suvi on nii hoos, et ma hakkan ennast avama jälle. ja varsti saavad maasikad valmis.

SEE on tänase päeva lugu, sest see on nii kuidagi nostalgiline, aga samas positiivne.

ühesõnaga olen ma asjade hetkeseisuga väga rahul. äkki loksub kõik vaikselt paika?

bipolaarsus tuleb kallale

jälle.

nii. põhikool on läbi. teate mis? i don't give a fuck. palju toredam on lolliks minna ja kaks kuud lihtsalt pidu panna. viimased kaks päeva toetavad päris kenasti mu kõige suuremat hirmu, et ma olen väga käest ära. olgu, alustan reedest.

reedel lõpetasin. noh, põhikooli. peale seda tulime sugulastega siia, väike grill ja eine, niisama. siis ema viskas mu annemari juurde mõiku ära, kus läks peoks. KOHE nagu. saun, õlled, mehed, naised. kõik oli viis pluss, täielikult. ööst iseenesest ma ei räägi, säilitan oma diskreetsuse ja veidi salapära. kell viis olin kodus, taksoga tulin, suht positiivne.

eile ärkasin kell kaks ja kuna ma juba kolm kodust väljas pidin olema, läks üsna kiireks. noh, käbe riidesse ja minekut. kuidagi juhtus nii, et ma olin hoopis kolmeks linnas juba. 16:15 läks rong ja tunni pärast olime kehras. juba kuuest hakkas joomine pihta, mina võtsin rahulikumalt. noh, mis rahulikult, selle nädalavahetusega tuli 17 ühikut. vot kui tore. igatahes millalgi öösel mul hakkas jõhkralt igav ja siis ma istusin kaks tundi oma telefoni ja ipodi ja kolme paki krõpsudega. siis tuli kristin ja ütles, et ta isa autos, mis kell kaks kehrasse jõuab, on tallinnasse üks vaba koht. sebisin endale helena juurde ööbimiskoha ja kolmeks olin linnas ja magasin.

mul on üldse viimasel ajal selline veider harjumus kõikidelt pidudelt poole pealt ära minna. tegelikult see on täiesti põhjusega, et ei juhtuks midagi sellist nagu reedel. see on väga halb. mina olen väga halb. raske elu. siiski minu arust on üsna vaimukas, et läksin klassipeole kehrasse ja ärkasin tallinnas helena juures. ainult mina oskan niimoodi endaga hakkama saada.

aga mainiks ära, et nüüd on suvi. ja ma ei kujuta ette ka, mida oma ajaga, VABA ajaga that is, peale hakata. praegu istun siin ja üldse ei viitsi liigutada. samas miks ma peakski, ma olen vaba. paari päeva jooksul saan uue telefoni ka ja kõik üldse loksub vaikselt paika.

ja ma arvan, et tänase päeva lugu on see. need sõnad ja kõik, mis selle loo juurde kuulub, on nii mina, nii praegu.

noo nii. eksamid läbi. esta 5, mata 4, füsa 4. mulle sitaks sobib. jõhkralt rahul. ja nagu omg, üleülehomme on põhikool lihtsalt lambist läbi. CAN'T WAIT.

ah, mis, kurat. eile oli mata eksam, jaa. see oli suhteliselt lihtne tegelikult, ühe ülesandega panin vigast ainult. see selleks, õhtul oli pidu ka. peale eksamit läksime annemari juurde, tegime süüa jne, siis tuli uni. läksime magasime täiesti lambist 3 tundi. olemine läks selliseks värskeks ja õhuliseks. sellesmõttes, et oli plaanis küll, et okei-okei, me ei joo, aga noh jah. sellega läks, nagu alati läheb. igatahes läksime üheksaks linna ja siis kümneks peole. pidu oli iseenesest jumala kõva, aga mingil hetkel mul viskas üle, mingi masehoog tuli peale. annemari mingi tõmbles ringi nagu hull ja nautis täiega. mul oli nagu, eeee, ok. aga noh, pole hullu, peomased on tavalised mingitel momentidel alati nii või naa. mingil imelikul hetkel annemari korjas mingid uued tutvused endale ja siis ma jõudsin ka nendeni annemari otsides. nende samade tüüpidega läksime ka annemari poole edasi. öösel käisime burksi ka söömas, no minnee, kui hea oli SÜÜA. igatahes mingi viiest-peale viit saime magama ja ärkasime umbes kell üks. siis tulin koju ära ka.

muide, panime annemariga uue blogi püsti, jerks on ice, liisa, helena ja marje liitusid ka. selline kollektiivne ilusate meeste vaatamine. mulle sitaks meeldib, liisa reaktsioon meeldis ka, et esimene lehekülg tõmbas juhtme kokku juba. noh, igatahes, oli meeldiv. ja mulle meeldib mu blogi uus disain ka, eksju on ilus :) ?

oih. mul on reaalselt selline tunne, et lähima paari nädala jooksul ma ei taha alkoholi näha ka. see on feil tho, sest liiiga palju pidusid on ees. nüüd tuli üks veel juurdegi.

igatahes, eile martini sünnipäeval oli sitaks tore ja ma jäin rahule. ma üllatasin ennast, sest poole peo pealt, kahe paiku olin ma võimeline endale ema järgi kutsuma, sest ma eeldasin, et see pidu oli ennast ammendanud. nojah, seda ma nüüd teada ei saa, kas oli või ei, aga küll ma jõuan. ja ma jõuan veel pidutseda ka. ma pean tõeliselt rahulikumalt võtma - mul on siiski veel kool ja ma olen end juba liiga lõdvaks lasknud, õudselt raske on tagasi rööbastele liikuda. sellegipoolest ma arvan (ja loodan), et ma saan hakkama selle kahe nädalaga ja ei lähe lolliks vahepeal, mitte, et kaugele minna oleks.

see on ulme tegelikult, mis must saanud on. ma olen hullult palju lihtsalt kodus ja vaatan filme/sarju ja moment, kui ma välja lähen, siis mul on kohe mõte, et dvj sebiks peo. selline tunne on, et vist peaks vähem väljas käima.

mmmm, isa grillis vorste. ma polnud päev otsa midagi söönud, sest hommikuse võileiva ma oksendasin roccas välja :D. jep, ma olen täiesti average. nojah. peale reedet tuleb prolly uus update, sest reedel on mata eksam ja suvealguspidu Tondil - sos.

ahjaa, laupäeval oli eesti keele eksam. see oli nagu lapsemäng :). üllatavalt lihtne oli grammatikaosa, selle saan ma kindlasti viie. kirjandis ma muidugi nii kindel ei ole - kuidas ma saakski? - aga loota ju võib. jubedalt tahaks tegelikult viite saada. kusjuures, mis ma avastasin, ma teen eksamid kolmest ainukesest ainest, milles ma üldse kunagi olümpiaadidel olen käinud - esta, mata ja füsa.

ma täiega loodan, et ma saan lõpukleidi õigeks ajaks valmis, mul ei ole seal enam väga palju teha. aga nii hea tunne oleks lihtsalt enda tehtud kleidiga lõpetada. sest üheksas klass, mis see ikka ära ei ole, aga samas midagi praktilist? fuck yea.

mma ei saa üldse aru enam, mis toimub. segadus on paisunud nii suureks, et ma ei julge isegi postitada enam. lihtsalt igaks juhuks. sest järgmisel hetkel on kõik jälle teisiti. a kuda ja znaju :D . kõik on hästi tho, ja mu alkokalkulaator plahvatab varsti, selline tunne on vähemalt.

täna - martini sünnipäev, reedel - tondi pidu, järgmine reede - annemari ja helena sünnipäev, järgmine laupäev - lõpuläbu. no jah, teeme nii. MULLE SOBIB.

ok tore, läksin eile markusega lahku. vahepeal on hullult sitt tunne sellepärast ka, aga ma olen viimase paari päeva jooksul päris ilusaid jutukesi kuulnud, niiet mul pole väga kahju ka. ja mul on KÕIK HINDED KORRAS. niii rahul olen. ja kohe kohe on suvi.

ja ma kuulan rämedat träänsi 24/7. ja ma tahaks TANTSIDA TANTSIDA TANTSIDA.

aitäh

nooo appiiii. mul on nii hea olla kuidagi. nädal aega on juba jõhkralt ilusad ilmad ja kõik tundub nii hea olevat. päike paistab ja soe on ja kõik on korras. ma ei oska kuhugi poole minna ega midagi parandada. isegi kool ei häiri mind enam, kuigi iga päev on vähemalt üks töö. umbes tund aega tagasi leidsin selle. ja see on parim lugu üle pika aja. ma pole nii ammu seda tundnud.

ja mul pole isegi midagi öelda

see nädal on ikka ilus korralik surm. suhteliselt lõbus on õhtul koju minna ja lihtsalt üritada õppida, ilma et sellest niikuinii midagi välja tuleks. suhteliselt. aga ei, tegelikult on mul rohkem lõbus kui kurb vaatamata sellele, et ma jõhkralt väsinud olen ja et mu silmad sellest eriti munnist monitorist valutavad. koolis olen. jälle. see tundub olevat ainus aeg blogi kirjutada. ei noh, reaalne. peaks inka presa tegema. oeh.

ma räägin iseendale vastu. ma ei julge enam midagi öelda, sest seda võidakse minu vastu kasutada.

mul on tõsine probleem tekkinud viimase paari nädalaga. ja ei paista, et see paraneks. ma venitan. ma venitan isegi asjadega, mida mulle meeldib teha. absoluutselt kõigega. ma ei tea kas ma olen nii tüdinud, et ma ei näe enam millegi õigeaegselt lõpetamisel mõtet? või ma olen lihtsalt laisaks muutunud? mis iganes see põhjus on, on see, mida ma endaga teen, halb. peale kõige muu ma ei viitsi enam mitte midagi. ma lihtsalt olen kuidagi, ajan päev päeva järel kuidagi läbi. ma isegi ei viitsi end kokku võtta, et õnnelik olla. kuidas see võimalik või isegi reaalne on, öelge mulle? sest mina ei mõista. mul on mingit katalüsaatorit vaja, mis mind uuesti käima tõmbaks, et ma elama õpiks. jälle. kusjuures ma vist polegi kunagi enne tundnud, et ma ei viitsi enam ÜLDSE midagi. ma ei viitsi isegi pidu panna. kõik lahedad inimesed ja lahedad peod ja üldse asjad, mis pinget pakuvad, on kuhugi ära kadunud. no olgu-olgu tegelikult, mitte päris kõik, aga noh, ütleme nii, et suurem enamik. "ma ei viitsi" on kaugelt kõige populaarsem lause, mis viimase kahe nädala jooksul üle mu huulte on libisenud. ja ma ei viitsi enam kirjutada, niisiis nägemist. soovige mulle edu.

teate kui tsill. nädal aega pole midagi toimunud, jälle on reede, arvutitund. või noh, tegelikult. pool aega on haigelt ilus ilm ja pool aega on selline tuim, pilvine ja hall. kui ilus ilm on, olen ma alati kuskil vabakal või jalutan vanalinnas(või balti turul) ja naudin elu. ja see on nii loomulik, et ma õnnelik olen. ja peaaegu koguaeg olengi. mulle suht meeldib, kuidas asjad praegu on. karta on, et varsti mul viskab õnnelik olemine nii kui nii üle ja siis ma teen mõne lolluse, mida hiljem hea kahetseda on. nii minulik. aga eile hakkas minu jaoks suvi - ma sõin oma selle aasta esimese karbitäie maasikaid. no mine kui hea. siis ostsime veel mingi ülipalju retro kummikomme : D. mis need veel on? no teate küll, need pastillikesed, igasugu haiglasi värve ja kujusid on neid, nad nagu kihisevad vms, aga siiski mitte päris. jõhkralt head asjakesed igaljuhul.

täna lähme marje juurde (JÄLLE), et homseks stiilipeoks endale seelikud õmmelda. me oleme thee.. SPICE GIRLS. normaalne, eks? aga noh, ega meie viisikust muud ei ootakski. ja ei, me ei või lihtsalt niisama humanast 10 krooni eest mingeid suvalisi jubedaid riideid osta, me peame need ise õmblema. sest peale moešõud on meil kõigil LIIGA igav. et poes käia.

jah, mu kaks paari lemmikteksasid on täiesti augulised, aga ma ei viitsi poodi minna. suhteliselt lamp. üldse ei saa istuda, ma mingi, aa sorri mul augud pükstes :)). strateegilistes punktides, ofc..

ja jällegi, ma räägin kommidest, spice girlsist ja aukudest oma pükstest, aga ma ei ole võimeline end arvutiekraanile avama. või siis, mul lihtsalt pole, mida avada, et ma olen niivõrd õnnelik, et mul pole vaja masetseda. või siis, mul on piisavalt palju sõpru, et ma ei peaks sellistest asjadest kirjutama, sest ma saan neist rääkida.

päikest, m

ah ei ma olen täiega normaalne. järjekordne täiesti mõttetu nädal, kool on no nii pointless, et ma ise ka imestan juba. igatahes siiis. reedel käisime volbriküttel? ja olime niisama lahedad, teenisime puhvetis kasumit. jea. siiis läksime helena juurde: mina, annemari, markus, oskar, helena, neti, miina. väga tsill oli, kuigi ma kukkusin suuht varakult ära. igatahes siis ärkasin üles ja tsillisime pool päeva lihtsalt helena juures, nnii selline lebo oli. mingi nelja paiku jõudsin koju, veits tõmblesin jne, käisin pesus ära ja siis helistas kristjan ja kutsus lasna. no olgu, hakkasin sättima. siis tuli GENIAALNE idee, et läheks rattaga.

mustakivisse.

rattaga.

no oli jah hea idee. seni, kuni ma kuhugi päraperse maarjamäele ära eksisin, lõpuks end sisekaitseakadeemia juurest leidsin ja siis kosele jõudsin. ja siis kose mäest üles väntasin, ise samal ajal mõeldes, et ma ei jõudnudki testamenti kirjutada. OEH. päris ulme tripp oli. tagasi tulin see-eest ülikiiresti, mingi veits alla poole tunniga olin kodus. suht mõnus. mu jalad tapavad mind, aga noh olgu, las ta olla siis.

life is just blah blah blah. you hope for blah and sometimes you find it but mostly it’s blah. and waiting for blah. and hoping you were right about the blahs you made. and then just when you think you’ve got the whole blah-damn thing figured out, and surrounded by the ones you blah, death shows up. and blah. blah. blah.

-weeds

nii palju siis millegi ära otsustamisest, sellega feilisime. aga tundub, et ilus öö oli. oo, ilus öö :D. ja mulle meeldib see ka, et mul on peegeldavad päikseprillid, kust mu loojas silmad läbi ei paista. ah mu roheline särk sai vahepeal valmis. sitaks ilus tuli, varsti hakkan käima ka sellega, kui see ära hinnatud saab. yay : ). ma olen nii heas tujus, nii õnnelik ja värki, kuigi ülisitt on olla. tegelikult nii hull enam ei ole, aga kui me annemari juurest bussi peale läksime, siis mul oli küll selline tunne, et ty, aga ma parem jalutan.

mind sellegipoolest ikka veel solvab, et mind ei usaldata vist või ma ei teagi milles probleem on. igatahes ma saan kõigest, mis midagi loeb, kuskilt läbi teiste inimeste teada. see ei ole üldse hea. võib-olla on asi minus, võib-olla olen ma lihtsalt jaburalt avameelne. ja kuna ma ise selline olen, ootan ma teistelt sama. ma ei teagi, kus nüüd asi on. teeb haiget ja värki ühesõnaga see. noh, olgu, pean üle elama, sest praegu on minu kord õnnelik olla : ).

issand, tulin just koju, tagi eest lahti ja varrukad üles tõmmatud, minnee kui HEA SOE õues on. lihtsalt nii suve tunne. ja kuna nüüd on kohekohe mai, siis on kohekohe suvi ka. ja mul on niikuinii nüüd koguaeg peod ja värgid, saab hommikuti selle üliilusa päikesepaistelise ilmaga koju tulla, ma olen nii rahul.

i am the heir of nothing in particular

tere päike, mas :*

fkin KOOL. saate aru. mul on nagu. kaks varianti - kas lütseum või 21. ja ma lihtsalt EI TEA. tegin plusside-miinuste listi ja mida iganes, ikka ei tea. ma olen nii masendunud sellest. aga homme saab vähemalt ilusa peo : ). ja homme otsustame annemariga ära ka, mis kurat nüüd saab.

sisukas, eks. i just had to say that.

um, ma avastasin täna hommikul, et ma olen chuck norris :D ei, aitäh, ma ei soovi täpsustada. pmst ma koolis hetkel, arvutitunnis. kordame tasemetööks faililaiendeid umbes, omg ma kukun läbi, suht kindlalt..

millest ma tegelikult rääkida tahtsin, mina hakkasin ka nüüd jaburaid unenägusid nägema. ofc te tahate teada, mida ma nägin, eksju? läksime annemariga USAsse, et justin bieberiga kokku saada :D. ta ütles meile, et me eestisse tagasi läheks ja mingeid tema juhtnööre järgiks ja talle mingi asja tooks. no olgu, läksime eestisse. maandusime hiiumaa lennujaamas, jep, apparently on keset hiiumaad umbes hektarisuurune asfaltplats. siis istusime jalgrataste peale ja hakkasime trippima. läksime bieberi juhtnööride järgi, jõudsime mingisse kohta, kus oli hullult järsk mägi. ta oli madal, mingi paar-kolm meetrit ainult, aga praktiliselt püstloodis. väga lamp. siis lammutasime üles end sealt, see oli jumala normaalne lai tee, nagu maantee vms. jõudsime üles, seal oli mingi 20cm paks tihnik umbes. annemari ütles, olles üles ja läbi tihniku jõudnud, et "oh, nipernaadile oleks siin meeldinud" ma polnud veel sinna jõudnud, mul oli nagu wat miks. ja siis ta ütles, et "noh, tule vaata". jõudsin üles ja vaatasin. põhimõtteliselt oli seal poolteistmeetrine liivariba ja siis algas meri. ei, noh. jah. mul oli esimene mõte, et huvitav mis siis saab, kui keegi mööda seda teed autoga sõidab ja jõhkra hoo sisse võtab, et sellest järsakust üles saada, siis läbi tihniku põrutab ja mitte pidurdada jõudes otse merre kihutab :D. suht lahe on une pealt naerma hakata, jup. igatahes, kirsiks tordi peal oli see, et umbes kümne meetri kaugusel kaldast oli vist mingi 7-8 inimest mingite kivikeste peal ja tegid mingit veidrat tantsu. hüüdsid meile veel, et näete, siitkaudu saab merre. kivisid seal rohkem ei olnud, niiet me ei hakanud minema ka : D. kusjuures seal täiesti sirgel maanteel õnnestus meil enne ära eksida, sest me sõitsime annemariga kokku. jep, sõitsime ühes suunas, aga suutsime laupkokkupõrke tekitada. suht avarii :D. tol hetkel tundus see igati loogiline, see kõik. siis kell helises ja ma mõtlesin, et holy fuck, ma pean selle arvutitunnis kindlasti ära blogima, muidu läheb meelest ära.

aga, igatahes, ma tunnen end hästi, ma olen õnnelik. seoses sellega, et ma ei lähe isiklikuks blogis ja sellega, et ma eile 14h magasin.

envy me, bitches :*

editin. ei viitsi uut posti teha jne. lugesin helena blogi ja, omg tal on õigus. viimasel ajal kõik salatsevad. keegi ei suuda midagi välja rääkida. üks inimene on, kes end minule vaikselt avab, mis on ülipositiivne, mul on nii hea tunne sellepärast. aga paljud mu parimatest sõpradest lihtsalt varjavad oma tundeid ja arvamust. musid, palun ärge tehke mulle nii, i can take it.

honey, i wanna know you inside out

haha. lugesin vist üle-eelmist postitust, kus ma olen öelnud, et mul on rahulik ja peovaba elu. HAH. in your face, bitches. nüüd on üks nädal pausi ja kuu aega järjest lihtsalt sõna otseses mõttes IGA nv pidu. i love my life.

aga hmm. eile käisin seal vhk abiturientide lahkumispeol vms. kõik olid võõrad, jumala ulme. aga tore oli. jeap. tore. mulle meeldis.

issand JUMAL :D. väga ulme. mis kuradi ajast ma siia pole jõudnud, seda ma ei tea. eelmine nädalavahetus ma ei maganud, ma õmblesin. samuti esmaspäeval ja teisipäeval. kolmapäeval oli šõu LÕPUKS. mitte et meil väga hästi oleks läinud, aga ma ise olen rahul, meie ise oleme rahul. ja aitäh teile, annemari, helena, liisa, liisi, marje, miina, marilin, priit, arko ja alex. selle kollektsiooni tegemine oli jõhkralt kihvt, just teiega.

eile tegime afteka. mõned küll ei jõudnud kohale, aga liisa, marje, helena, annemari, mina ja priit olime kohal. pluss veel moešõu väliselt daniil, caroly ja joosua. põhimõtteliselt oli väga fucked up :D nii palju, kui ma üleval olin, sest see nädal aega mitte magamist tegi oma töö, et ma umbes ühe paiku ära oleks vajunud. sitaks lõbus oli sellegipoolest.

aitäh kallikesed, et te mul olemas olete ja et ma iga kell teie peale loota saan :*

ma lähen nüüd pesema, tsau

...ja ma pole jälle nädal aega siia jõudnud. kõik läheb nii kiiresti, millekski pole aega, aga samas absoluutselt kõik venib. pole päris normaalne. viimased paar päeva pole mul enam sõnu olnud. sõnu, et kirjeldada oma emotsioone, tundeid ja veel vähem mõtteid. räägiks nagu kategooriliselt vales keeles lihtsalt. õudne. peale kõige muu on mul vaja raamat läbi lugeda ja vene keeles jutustama õppida. ei viitsi. kell on liiga tuhat juba ja ma spa-st liiga läbi.

dno midagi polegi toimunud vahepeal vist. hästi palju olen tühja passinud ja lihtsalt kohvikutes istunud jne, aga millegi asjalikuga pole küll maha saanud. kui nüüd välja arvata see hobune, mille me annemariga reedel valmis õmblesime.

ma vaatan tuima näoga seda suuurt lahtrit. kuhu ma midagi kirjutama peaks. aga mul on väga rahulik elu viimasel ajal. läheb hästi, kui kuus korra kuhugi peole jõuan. ega tegelikult pole väga viitsimist ka. aga, kuna mul midagi öelda pole, siis when words fail, music speaks

oeh suvi suvi suvi suvi suvi, tule juba. käisin gerdaga kinos, 21:15, alice imedemaal. siis tulime eelviimase bussiga koju ja mõtlesime, et tahaks, et suvi oleks. siis saaks koju jalutada. mööda rannaäärt, jalad vees. kasvõi vihmaga.

masendavalt mõnus

tunne tahab tungida

välja valusaist varbaist

surisevaist sõrmist

ma ei oska enam. see polnud hea ju. oeh ma ka ei tea. see ei ole õige, kui ma mõtlema pean, kui ma kirjutan. sõnad peavad lihtsalt.. tulema. voolama nagu kevadine vesi, nagu estonia puiesteel asuv niilus, lol. see ei ole mingi luule, kui sa riimigeneraatorist paaniliselt sobivaid sõnu otsid. mitte et riimigeneraatoritega(mis kuradi sõna see on selline üldse, riimigeneraator. nüüd ma genereerin sõnu ka veel? tere hommikust) algriime otsida saaks. miks ma üldse algriime kasutan, võiks ju. lõppriime kasutada. haha. kirjutaks selliseid. nexuse-tasemel laule. ja siis saaks kuulsaks ja siis oleks niki 2 või midagi. ma ei tea ma peaks hoopis notepadi lahti tegema vist, läheb jaburaks.

hah. nüüd.. mis nüüd? kuulan kaheloolist playlisti ja mõtlen, et kui ma 3 minuti jooksul magama ei lähe, siis lähen ma arvatavasti hoopiski lolliks. nagu lewis carroll ütles, või vähemalt eestikeelne tõlge, aina naljakamam ja naljakamam. ma olen tükk aega juba mõelnud, et mida kuradit küll tema suitsetas, et ta sellise asja valmis kirjutas?

ISSAND JUMAL MIS JUST JUHTUS. vaatasin kella, aa kohe kolm. ja siis sai kell neli?! WTF. ma olin niiiii confused hetkeks. päris hirmus. aga ei, aitab jamast.

vaheaeg on selline unine olnud. väga unine. täna eriti. esmaspäev-teisipäev-kolmapäev ma praktiliselt ei teinudki midagi. neljapäeva hommikul läksin lütseumisse katsetele. kuus tundi järjest lihtsalt pinge laes olla oli üsna vahva.

peale seda sain annemari ja susannaga kokku ja läksime solarisesse vist, ma ei mäleta, mis meil vaja oli sealt. no igatahes kommi kadus kuhugi ära ja me annemariga avastasime, et kapis on punkfilmiõhtu. jäime sinna, vaatasime kaks-pool tundi punkfilme mingi eriti teemasse inimestega. mulle meeldis tegelikult, väga meeldis. siis saime uuesti susannaga kokku ja siis läksime bussi peale, et tondile sõita.

jõudsime peokeskusesse kohale ja siis läksime joeli, annemari, kommi ja ailiga säästu. suhteliselt läbikukkunud tripp oli, me umbes istusime trammi peale, et sõita bussipeatusesse mis oli mõlemast trammipeatusest sama kaugel. jah, mida? ma ka ei mõistnud.

siis jõudsime tagasi tondile lõpuks. ma mõtlesin alguses, et ma niikuinii sealt kedagi ei tea. well, ma eksisin. astusin sisse ja umbes 25% inimestest olid mu tuttavad - koolist, koffrist, pidudelt, niisama linnast, projektidelt. see oli ülimalt veider imo, et kuidagi nii suvaliselt erinevatest kohtadest tekkinud tuttavad olid ühes kohas koos. üsna kontekstist väljas. noh, ööst ja hommikust pole pikemalt vaja rääkida, ma austan iseenda privaatsust ^^. hm, 9:15 jõudsin voodisse. koju. see oli nagu paradiis. siis magasin mingi kaheni.

poole seitsmeks olin jälle linnas, et jõlkuma minna. läksin sinna, avastasin, et midagi ei toimu ja läksime annemariga hessi, sest ma olin surnuks nälgimas. peale söömist läksime liverpooli tagasi. mul nagu tuju üldse polnud, mingi tuima näoga vahtisin ringi, ma ei viitsinud inimestega rääkidagi. ega ma seal kaua ei vahtinud - mingi poole kümne paiku hakkasime astuma annemariga, noh, selles mõttes, et oli ka juba aeg. jõudsin koju, nüüd vaatasin paar osa skinsi ja polegi suurt midagi teinud.

ahjaa, ma sain prantsuse lütseumisse sisse. ma segaduses jälle. mõtlen koguaeg, et kas on parem sinna minna või 21-sse jääda. lütseumis ma saaks prantsuse keelse põhja alla. ja seal on paremad õpetajad. aga samas 21-s on tuttav keskkond, tuttavad inimesed. see on nagu pesast lahkumine või nii. ma natuke kardan seda. aga peab vist sellegipoolest lütseumisse minema, sest prantsuse keelt ma armastan ja ma tõepoolest tahaksin seda nüüd ühel hetkel osata ka, praegu on üsnagi viimane aeg õppima hakata.

red sky by night, sailors delight

red sky by morning, sailor take warning

eile oli kooli viimane päev. tõmbasime 12st annemariga linna ära, üle viskas filmide vahtimine ja see mõttetu passimine, mis seal toimus. siis läksime eat-i, joeliga. saime täiesti kogemata kahe ülitoreda tüdruku, linda ja eevaga tuttavaks. siis mingi hetk hakkas uni peale tulema, läksime solarisesse, et 69-t osta : D. classic meie, eks? vahepeal oli meie seltskond märgatavalt suurenenud ja ma olin sealt enne näinud vaid annemari ja joeli. väga kihvt oli, et niimoodi ehku peale võib nii toredate inimestega tuttavaks saada.

siis läksin muusikakooli, kus me olime orkestritunnis mingi vennaga kahekesi. no minge fu, ausõna. mõtlesin, et ime ka et keegi seal ei käi, kui keegi teine KA ei käi. see on nagu surnud ring niimoodi ju!

edasi sain henriga kokku ja läksime liverpooli. meid oli alguses mingi 3-4 tükki, aga lõpuks oli meid lihtsalt SITAKS. ma isegi ei viitsinud üle lugeda kogu seda läbu, mis seal toimus. täiega tore oli igatahes, ma olin absoluutselt teise seltskonnaga, kui tavaliselt ja mulle väga meeldis see vaheldus. in fact, ma arvan, et nii on parem. teatud inimesed lihtsalt tõmbavad iq-d alla, you know : ).

aga mulle väga meeldis. tsill!

teate, mis ma avastasin? ma ei oska diip olla. loen siin teiste blogisid ja kus on ikka draamat. mul on kõik nii rahulik.

liiga rahulik?

oeh.

ma feilin postitamisega. reaalselt. ma iga õhtu mõtlen, et jaa-jaa, postitan hiljem ja siis lõpuks läheb meelest ära. oeh. samas midagi pole juhtunud. noh, reedel käisime hannese juures(appi, ma pole sellest rääkinud või?) issand polegi. nädal aega praktiliselt kirjutanud pole. noh, olgu.

reedel käisime hannese juures siis. neti, mina, brain, hannes, kristjan, arko ja priit. fuck off, blogspotile ei meeldi teie nimed, punased jooned on all :/. nii, siis istusime niisama, pidu-värki-särki. pole üldse oluline mis seal toimus tegelikult : D. teised kõik läksid öösel tapperisse, me vajusime hannesega magama ära kohe vist, ma ei tea, suhteliselt tühjad momendid seal.

igatahes laupäeva hommikul ema helistas ja ütles, et nii, nüüd lähen linna ja saan nendega kokku ja siis sõidan ääsmäele simmu sünnipäevale. positiivne. no õõtsusin linna siis, vahtisin mingi pool tundi, enne kui nad ka jõudsid ja siis pressisin ennast totaalselt täistopitud autosse. positiivne. ülimalt. siis trippisime sinna. jõime sõime naersime jee. õhtul millalgi jõudsin koju. ma olin nii läbi omadega et ma ei viitsinud MITTE midagi teha, oeh. pühapäev oli sama lamp, olesklesin lihtsalt. vahtisin sarju vist ja maa ei teaa.

esmaspäeval kooli ja siis arvestusele. jõudsin koju kell tuhat, surin ära ja siis tegin 2 tundi matat. normaalne, kas pole? teisipäeval umbes sama lugu, ma kusjuures ei mäletagi teisipäeva. aa me käisime crissuga grand maris söömas. ülitsill oli. tegime lambist mata töövihikut, jee ülipõnev. siis kunagi koju ja tsill. kolmapäeval koolis ei käinud, lambist, eksole. tegin üüülihead süüa endale. jei. vaatasin praktiliselt terve kuuenda hooaja meeleheitel koduperenaisi ka ära, ma nii into that. samal ajal tegin neli ja pool tundi mata kordamist ka. ma suhteliselt serious nende katsete suhtes vist, et ma NII palju viitsin. ise ka ei usu. täna oli ka totaalselt lamp koolipäev. kahest sai läbi, siis läksime crissu ja annemariga solarisse 69-t jooma. me suhteliselt normaalsed ikka. siis käisin muusikakoolist läbi, mängisin täpselt kaks lugu ja tulin koju. ülimõttekas nädal lihtsalt, ma ei või. sama hästi ma oleks võinud magada kogu see aeg. aga kusjuures ma sain näiteks kõik hinded korda, mul kõik neljad-viied. ma jumala rahul.

hetkel mängib korraga alice in wonderland, twilight ja harold and kumar soundtrack. kujutage nüüd ette, kui VEIDER kooslus? täiesti teemast väljas. aga oh well üsna minulik. moealased ideed on mul kusjuures totaalselt otsas, seoses nende päeva piltide ja värkidega. kui kunagi rohkem aega ja viitsimist on ja kui mu kõht parasjagu end lolliks ei korise, siis võib-olla isegi võib : ).

teate mis, ma tahan kevadet. nüüd hakkab tõesti aitama sellest vahetpidamatust lumesajust ja hallikas-pruunikast lögast, mis igal pool vedeleb. mine ära, sitt. ausalt ka. keegi ei taha sind enam siia, aga tule detsembris jälle.

(#)

nii ok. ma olen koolis, arvutitunnis. see on täiesti uskumatu kuidas saab kahte lahtrit kaks tundi täita - nad oleks kõik nagu aastast 1 välja hüpanud. õudne. ma jumala pissed off juba. öäääh. aga ok. see nädal pole nagu praktiliselt midagi toimunud, kui ainult see, et järgmine nädal saab kool läbi. õudne, kui kiiresti kõik läheb.

pidime Crissuga rootsi minema täna, aga ta isa on oeh. ja piletid müüdi välja enne, kui ta jaole sai. ma suht pettunud sellessuhtes, aga pole hullu, sest täna saab Hannese juurde minna : ). ma arvan, et homme oskan midagi öelda selle hulluse kohta. haha.

THIS IS SPARTAAAA.

aga olgu. uskumatu, mul pole nagu midagi öeldagi. täiesti sisutühi elu ju, kui mitte midagi ei toimu.

olgu. täna on kuidagi sellise vana muljega päev. hästi kuskilt 80ndatest või ma isegi ei tea kust välja hüpanud päev, kuid seda kajastan(hihi) hiljem. alates eilsest pole tundides käinud, kooli ajal istun kammersaalis ja teeme young ideas for europe projekti. ülihea projekt on, põhimõtteliselt kogu teema käib inglise keeles. ja siis neljapäevaks koostatakse 3 parteid, pressigrupp, ngo ja campaign advisors. mina olen pressis, sellepärast ma naersin enne seda kajastamise-sõna. olgu, täna oli mõnusalt lamp ka, parteid panid end alles kokku ja vaatasid kes mida teeb, niisiis meil polnud väga midagi teha. pikutasime niisama kolmekesi ja naersime ja oeh. täiega tore oli tegelikult. selline täiesti akadeemiline puhkus. homme hakkame oma artiklit kokku panema jne, ülikihvt. mulle hullult meeldib selline iseseisev töö ja asjade aretamine jne.

sain enne kahte lahti täna ja siis mõtlesin, et kurat, ma küll ei viitsi kaks tundi passida, et tundi oodata. läksin muusikakooli ja küsisin et kas ma saaks enne ära teha, et ega õpetajal kuskil auku pole. oligi! vapsee. suhteliselt vedas. siis jõudsin mingi poole neljaks koju juba, tulin korra netti ja siis läksin lihtsalt magama. nii hea oli, kaks tundi magasin. ma isegi ei mäleta, mis mind üles ajas. igatahes siis oli nii hommiku tunne. hullult imelik oli. nüüd olen täiega palju how i met your motheri osi järjest ära vaadanud jälle. elu pole ikka.

igatahes, retropäev. tänase päeva lugu on see. tükk aega mõtlesin, mis tänaseks looks valida. aga siis mõtlesin selle pressi värgi peale ja otsustasin, et see on õigeim valik, mis üldse teha saab. ma olen üsna vilunud selles päevapildi-päevaloo valimises juba. käib üsna loomulikult. aitäh musid, kes mulle maininud on, et mul lahe blogi on, eks ma üritan : ).

olgu. käisin eile teatris. Perikles. No99. ma armastan teid, noored eesti meesnäitlejad. no kust võetakse nii kuumi inimesi? ma ei geti. põhimõtteliselt, etenduse süžee oli suht lamp, ma tean sellest kreeka mütoloogiast ja kõigest sellest, on vist kreeka, eks?, liiga vähe, et aru saada sellistest asjadest. aga neid näitlejaid ma küll vahtimast lõpetada ei suutnud. õudne.

koreograafia oli ka täitsa hea, aitäh, jüri nael. muusika on muidugi lihtsalt hindamatu, ostsime crissuga kahe peale plaadi ka, no chalice on jumal : D. ma ei kuula reeglina eesti muusikat, eesti hip-hopi(alternatiivreggae?), mul pole aimugi, mis see on tegelikult, aga olgu. mulle meeldib. täna päev otsa olen kuulanud seda. lihtsalt super. ei, elamus jäi, tõepoolest.

nonii. täna oli moešõu. ülihästi tuli välja, ma olen sitaks rahul meiega. kui pildid netti tulevad, šeerin linki jne. tänase päeva looks on kohe väga kindlasti see. liikumine ei läinud kellelgi sassi ja kuigi annemaril ja marjel riided seljas lagunema hakkasid, siis see mängiti lõppude lõpuks väga hästi välja. ok ma sitaks rahul ühesõnaga.

pool päeva peale show-d istusime lihtsalt solarises annemariga. reaalselt. ma olin annemarile cd-plaadi pähe pununud ja pool keskust mõtles lihtsalt, et ou dude, miks sul plaat peas on? : D ja see oli lihtsalt nii kirjeldamatult naljakas. siis tuli joel. ja me naersime veel 10 aastat seal. igatahes. siis sõitsime siia, nüüd on annemari siin. vaatasime jefafaa dunnhammmm dot commm-i. naersime lolliks. tulemused on olemas - annemari köhib nagu segane : ). head ööd umbes eks. haha, ahjaa, tal käterätik suu ees, sest mu issimusi magab kõrvaltoas. : D suht reaalne.

noh, igatahes. järgmine nädal koolis ei käi, sest siis on young ideas for europe. nädal aega lihtsalt. tuimalt. me suht reaalsed ka. tegelt mul on koolis ülihea seis hetkel, üks kaks on venekeeles, mida ma enam parandada ei saa, aga veerandi peale on ainult kaks kolme. nagu i'll take my bow now.

"eiei, ma ei taha täissuitsuvorsti, see on kõva nagu lehmad"

meil hakkas sitaks igav vist, tegime kahe peale uue headeri ka sellele lollakale blogile : ). ma ülirahul sellega, kui keegi välja loeb, siis repp : D

püha jumal, kuidas ma suve tahan. täiesti uskumatu. mõtlen suvele ja uskumatult palju liblikaid lendab järsku igal pool ringi.

eile käisime rassu juures. suhteliselt lahe oli kusjuures, ma arvan. nägin üle ülipika aja lasnakaid ja oeh. ma ei teagi. hommikul oli selline. perfektne pühapäevahommik. ärkasime crissu ja annemariga ja siis rääkisime juttu mingi kaks tundi voodis lihtsalt. siis ajasime üles end. istusime veel paar tundi köögis kogu kaadriga, rääkisime juttu, sõime jne. siis läksime crissu ja annemariga kohvikumi, vanalinna. jõime kohvi ja sõime mingeid wrap-e ja salateid. nii pöörfi lihtsalt, et uskumatu. siis tulime crissuga siia, õmblesime lampi mingeid asju, mis kumbalgi välja ei tulnud, veidi feil : d. siis läksime tema poole, sõime ja läksime õue. mingi üle tunni aja lihtsalt rookisime lund. ja siis ronisime ta maja ees oleva kahemeetrise lumehunniku otsa. ma suutsin sealt selg ees alla kukkuda, muidugi, eksole. igatahes me olime puusani lumes vahepeal. tundsin ennast nagu mingi väike laps, nii hea muretu oli : ). ei usu ise ka kui mõnus päev täna oli.

tõesti hakkasin mõtlema, et mis ma edasi peale hakkan. peale üheksanda lõpetamist. mõtlesin, kui kiiresti kõik läheb - nagu, ma mäletan, kui ma seitsmenda klassi katsetele läksin kahekümne esimesse, nüüd hakkan vaikselt üheksandat lõpetama juba. mis värk on? wait a second, ma tahan, et mul oleks aega korraks maha rahuneda, peatuda ja mõelda. mis ma edasi teen? kuhu ma edasi õppima lähen? MIDA ma edasi õppima lähen? mis ma peale üheksanda lõpetamist teen? appi mul on nii palju küsimusi, aga vastuseid pole. aga samas, kui ma selle peale mõtlen, et ma selle peale mõtlen, siis need asjad ei loe. need on nii väikesed asjad, et need lihtsalt ei loe. palju tähtsam on see, et mul on nii palju häid sõpru tegelikult. aitäh, musid, et te olemas olete. aitäh ausalt. mul on mingi ma isegi ei tea mis tuju praegu, et ma sellistest asjadest mõtlen. ja kirjutan. üldse mitte minulik, eksole? kui mina diipi teksti panen, siis see on tavaliselt lihtsalt selleks, et kõiki segadusse ajada, õu millest ta jälle räägib? eks?

ma tahan suve. tahan plätudega ringi lasta ja päevitada ja liivane olla. ja ööd läbi üleval olla ja väljas käia ja ennast hästi tunda. ja lõbutseda. ja vahetpidamata oma kõige paremate sõprade ja sõbrannadega olla. ma ei suuda enam ära oodata. see veerand kestab põhimõtteliselt kolm nädalat veel. mis see siis ära ei ole? viimane nädal on lebo nii kui nii. siis veel üks veerand. ja eksamid. ja lõpetamine. ja siis ongi nii.

ma olen terve selle sissekande kirjutamise aja seda kuulanud. see ei lähe tegelikult üldse teemasse. aga see-eest läheb see hinge. kusjuures, ma polegi tegelikult armunud praegu kellessegi, keegi pole isegi silmapiiril vist praegu. minu jaoks vist midagi uut. aga kuulge, kui järgi mõelda, siis tegelikult see lugu läheb küll teemasse. millegipärast hakkasin ma alles nüüd sõnu kuulama, haha? aga hästi natukene.

leave me alone, leave me alone, stupid love songs. let it go. turning off the radio.

ma arvan, et ma olen praegu õnnelik.

ömemäm. sisukas nädalavahetus, vist. reedel peale kooli läksin korra koju, sest teadsin, et enne laupäeva õhtut ma kindlasti koju ei jõua. tulin linna tagasi, hakkasin muusikakooli minema ja oi-oi, auto sõitis ülekäigurajal otsa. ei, reaalne, eks? ainult minuga juhtub. igatahes, muusikakooli ei jõudnudki, läksin traumapunkti, vahtisin seal 2h, annemari tuli järgi ja läksime jõlkuma. jõlkumine, nagu jõlkumine ikka, mingi 12 paiku läksime hessi ja siis kommi juurde. ma vajusin mingi enne ühte ära juba, kommi oli veel netis : ).

hommikul oli kommil kell 9 äratus. FUUU. siis 3 tundi vahtisime niisama. seejärel läksime korra kaubamajja ja ee. mina läksin mustamäele, marje juurde. seal siblisime moešõu asjadega, jea, saime teise meie kooli võistkonna poolt loobumisvõidu. vähehea. anyways, seitsme paiku otsustas annemari, et nii, nüüd lähme jaagu poole. no olgu. läksime sinna. suht tore oli, dildosõjad ja mis kõik veel : D. uusi tutvusi sain ka, väga fain : ). viimase bussiga tulin koju, olin veel mingi pool tundi netis ja läksin magama. hommikul ärkasin. sabakont, raisk, valutab hullult. oeh ma ei tea. ma nii vässu kuidagi, kuigi olen küll maganud.

ma ka ei tea.

[20:03:22] mmari: sõin just põrandalt vahukoort

[20:03:23] mmari: hot eks

[20:03:44] pie: oleks siis mulle ka näitand

[21:03:37] pie: eh eh

[21:03:48] pie: arva ära, kes nüüd põrandalt vastlakukli vahukoort limpsis : DD

gerda ütleb (21:09):

*aia mu jalad torgivad yksteist :S:S:S

mari ütleb (21:09):

*aja harki :D

ah kurat, nii palju siis ilma alkoholita olemisest. ja sittagi ma eile arvutisse jõudsin : D aga põhimõtteliselt ma ee. käisin koolis, käisin poodides ringi ja läksin jõlkuma. oeh. liverpool on nii rutiinne, alati läheb samamoodi. mitte et ma palju jooksin või midagi, lihtsalt kõik on alati nii klišee. selleks ajaks, kui ma koju jõudsin, mingi 12 paiku siis, olin ma nii läbi, et võtsin veits süüa, lugesin pool tundi raamatut ja lihtsalt kukkusin magama. ja siis keegi tark suutis mulle kell pool kolm öösel helistada ja klubisse kutsuda vms. ma ka ei mäleta enam, mis ta mulle rääkis.

nüüd käisin emaga linnas, ostsime mulle särgiriide ära, roheliste ruutudega, ülinunš. ja siis ostsime KILO KIRSISTRUUDLIT. ma söön kirsistruudliks end kohe. ja joon teeks : D ja eee. jah. vaatan how i met your motherit ka edasi ja naeran niisama : ) päeva lugu on see.

take your shirt off, honey.

oeh. viies päev ilma alkoholi ja rahata. täitsa vahva on, aga mul on kõht NIII tühi : D koguaeg. aga noh, täna saab muffineid ja šokolaadi ja jumal teab mida. ma aarrrvvan, et tänase päeva looks on midagi sõbrapäevateemalist, midagi positiivset ja sõbralikku : ) hihi. eile käisin annmari pool, tegime mu püksid valmis : D JEA, nüüd need on valmis lõpuks ometi, mul on RIIDED OLEMAS. hell yeah. ma ei pea vaeva nägema ennamm nendega. jupjup. kui õhtupoole koju jõuan, siis teen vb pildi ja valin kaulu ka. muskamid, ciao 4now : )

we are taking part in a serious contest.

the serious contest is very serious.
it's serious.

ou jee. guess what? pakkuge mis tänase päeva lugu on?

SEE

OEH. astusin tapperi uksest sisse.

"WTF SIIN NIIII PALJU INIMESI ON!"

saalisin ~20 korda edasi-tagasi ja ikka nägin iga korraga aina uusi ja uusi inimesi. teoreetiliselt oli sitaks tore nagu. mul kassis ära mingi peale noisebleedi esinemist - mingi hull turvakeiss oli, ta ajas inimesi minema umbes, et õu alaealised ei tohi olla peale 11-t baaris jne. siis mul olid ~2 tundi parakad. siis ma sain üle. ja still haunts me oli NIIII hea. lõpus läksid kõik lihtsalt lavale, seal oli mingi 50 inimest vähemalt, ma arvan. ma siiani imestan, et keegi sealt alla ei käinud või midagi. aga ei, kõik jäid ellu ja ülimõnus oli. mingi kolmeni olime seal, poole neljaks olime helena juures ja neljast magasime. ärkasin kell kaks, kell neli olin kodus. täna pole mitte munnnnigi teinud. nagu literally.

avastasin uue bändi paar päeva tagasi enda jaoks. hypnogaja. tuleb välja, et nad olid pooles carrie soundtrackis. : O. väga veider. igatahes on nad sitta kanti head - pool metal, pool akustiline, pool elektro, laulja näeb vapsee välja nagu räppar. väga veider. ja miks nad mulle meeldima hakkasid - nad laulsid alice'st. selle pakun tänase päeva looks ka. pilti pole vaja, lugu on self-explanatory.

nüüd ma teen arvatavasti sedamoodi särgi valmis, sest mulle aitab sellest, et mul kunagi midagi õigeks ajaks tehtud pole.

ahjaa. kuidas ma end tunnen? imelik on olla. hästi veider. selline tunne on, et kõik logiseb. kõik loksub ja koliseb ja hästi vigane on üldiselt. aga nagu, mul on selline tunne, et see loksub nagu õilsate eesmärkide nimel - perfektsuse nimel. uknow, nagu kui sa veidi katkist kõrvaklapijuhet natuke liigutad, siis see hakkab tööle. eksole? nii ma tunnengi. vähemalt hommikul tundsin. enam ei tea ma ise ka.

tere.

HOMME ON TAPPER.

see on kõik.

tänan tähelepanu eest.

järjest naljakamam ja naljakamam.

oeh. eile oli mihkli sünnipäev. OEH : D. aga see selleks. ma tahaks atm midagi ülihead teha, aga suht keeruline on liigutada end. sellise pohmakaga. fuuuh. ma ei saa aru, kas mul on igav elu, või mis keiss on, et mul mittte midagi öelda pole. sest mul pole ju igav elu.

järgmine reede on tapper. jälle. mul on selline tunne, et seee vajub küll väga käest ära. aga kõigepealt tuleb veel nädal aega bsi üle elada, et sinnamaani jõuda omadega.

hah, kool on ka niii lamp : D. olümpiaadid olid see aasta nagu, ee oli ka midagi või. füsa oli lihtsalt ajuvabalt raske. jah, ma räägin laupäeva hommikul koolist, normaalne, eks? põhimõttttteliselt mul on kuidagi väga head hinded praegu. üks mata kaks on, aga sellest me ei räägi, selle ma teen järgi. otsustasin ära, et võtan valikeksamiks füüsika hoopis, siis on lebod konsultatsioonid, Sildnikuga : ). haha, mis ma just avastasin, keemias on jälle venelased arvuti taha lastud - esmaspäevaks on mitallide reageerimine hapete ja veega. andekas suht : D.

mis eile päeval põhiteema oli, oli esiteks see valem. mis me mihkli särgile trükkida lasime, lorenzi jõud, või midagi sellist. selle dešifreerimine oli üsnagi menukas. teine päeva tipphetk oli see, kui mu kotist korduvalt neljakilone melon avastati. "ou, mari, sul on melon kotis. miks sul melon kotis on?"

OH MIS MA SAIN EILE. ma sain alice imedemaal audiobooki! JEA. ma olen sitaks õnnelik nüüd : D alice oli juba õige tüdinud istumast tegevusetult õe kõrval jõepervel...mis kasu on raamatust, kus pole ei pilte ega kõnelusi? täitsa haige, ma pole vist normaalne, et see mulle nii väga meeldib.

täna ma lugu ei vali, aga tänase päeva raamat, on KINDLASTI Alice Imedemaal, Margo Mitti esituses. hell yeah, bitches.

"ole rahulik," ütles Tõuk.

"on see kõik?" küsis Alice ja neelas pahameele alla nii hästi-halvasti kui suutis.

"ei," ütles Tõuk.

"kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?"
"see sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda," ütles Kass.

"mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu -" vastas Alice.

"siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed," sõnas Kass.

"- kui ma ikka k u s k i l e jõuan," lisas Alice seletuseks.

"oh, selle peale võid kindel olla," ütles Kass, "kui sa ainult kõnnid küllalt kaua."

"ma ju ütlesin sulle, et v õ i ei kõlba kellavärgile!" lisas ta ja vaatas vihaselt Märtsijänesele otsa.

"see oli kõige parem või." vastas Märtsijänes mahedalt.

edit: päeva lugu on 100% SEE!

we must have the best coats, tell the best jokes, we must make it hard to look so easy doing something so hard. tänane päev oli nii pikk ja igav ja tüütu. sitt päev oli. on põhjust naeratada küll, aga ma ei viitsi vaeva näha selle nimel. tänane lugu on alpha dog. ma olen väsinud ja mul on külm. cheers, learn to smile, bitches.

ma olen überväsinud. ise ka ei usu. viimases tunnis oleks pmst magama jäänud lihtsalt. homme on geo kaarditest ja bio kontrolltöö, JEA, ega mul muud polegi teha : ). aga tänase päeva lugu on i don't care, sest ma olen nii uimane lihtsalt pool päeva olnud.

selline veider on olla. hea aga nagu ei ole ka. ma ei tea. tänase päeva looks on the fourth drink instinct.

ma isegi ei tea miks, see on selline nagu ma end tunnen, kuigi sõnad on mööda. igatahes. kõht on tühi. nädalavahetust tahaks. pidutseda, naerda, lolli mängida, juua. mitte üksi olla. sellises kohas. you know what i mean.

winter on kindlalt tänase päeva lugu.
õues on niiiiii külm. mul kukuvad varbad otsast ära kohe, kuigi ma olin väljas ainult mingi paar minutit. täiesti jube.

i'd arrest you if i had handcuffs, i'd arrest you if i'd have the time. i'd drown all these crying babies if i knew that their mothers wouldn't cry. i'd lower them down and squeeze real hard and let a piece of myself die. i'd drive my car into a bridge if i knew that you weren't inside, with the pedal to the floor who could ask for a more fantastic way to kill some time.

you could lay on your back and be beaten, you could put up your fists and fight, you could try and be way off

need sõnad ütlevad kõik.
handcuffs on loo nimi.

pmst suht normaalne on, kui ema mingi meeetrise jääpurika tuppa toob. issi tuleb täna koju. kohe lähme lennujaama vastu talle ka, ma tahan näähaa teda juba : )

ok pmst ee. isa tuli koju. käis belgias, nato big bandis mängimas, tegi ühe kontserdi. kohalikega jäi jutt, et ta tahab tagasi minna. enne utoopiana tunduv mõte, et blöä äkki läheks belgiasse, sai niiiii käegakatsutavaks.

seoses sellega ma hakkasin nagu "uskuma" või noh, pigem tunnetama, näiteks energia ja iseenda tahtejõu võimsust, samuti näiteks eluteed ja elu eesmärki. kõik, ja ma mõtlen reaalselt KÕIK, teed jooksevad ühte kohta kokku, et jah, me peame lõpuks sinna välja jõudma.

kõik algas juba sellest, kui ma väike olin, ma olen eluaeg prantsusmaal elada, õppida, prantsuse keelt osata jne. nato baas, millest jutt käib, asub umbes 40km prantsusmaa piirist. kokkusattumus? võibolla.

mu isa hakkas 3-4 aastat tagasi nii palju harjutama, et me kõik mõtlesime, et ta on täiesti lolliks läinud. selle tõttu sai ta eesti parimaks trompetistiks ja majanduslangus ning piirivalveorkestri koondamine jne tekitas võimaluse üle minna kaitseväe orkestrisse. elu ja kool jne makstakse riigi poolt kinni kaitseväe orkestri liikmetele, viimased 3 satsi on sinna läinud puhkpillimängijaid. kokkusattumus? miks ma ei usu?

ta käis belgias, tuli täna tagasi. tegelikult oleks sinna minema pidanud mu onu, kes on ka trompetist ja elas 4 aastat seal samas baasis. tal oli aga täpselt sellel ajal kool. kokkusattumus? no cmon, ärge tehke nalja.

kõik viib sinna välja ja ma arvan, et kui ma vaataks, leiaks ma rohkemgi neid põhjuseid, miks me sinna minna saaks või peaks. ema pani nii mulle kui isale selle mõtte pähe ja me istusime mitu tundi köögis ja lihtsalt rääkisime sellest samast asjast. võin seda hetkel oma suurimaks ja tähtsaimaks unistuseks lugeda, täitsa haige, kui võimas.

olgu nii. blogi? jah. minulik? ei. ma ei teagi mis ma teen sellega, aga. võib proovida.tegelt on juhe väga koos, öösel väga palju magada ei saanud ja 3,5h füsaolümpiaadil istuda pole isegi minu jaoks igapäevane.
täna on nii hall päev.

hall.

igav.

tuim.

hall.

igav.

tuim.

hall.

igav.

tuim.

jah.

tänane lugu? daisy. 100%.

need sõnad peegeldavad niiii hästi mu tänast meeleolu. perfektselt tuim, igav ja hall. perfektne.