oeh suvi suvi suvi suvi suvi, tule juba. käisin gerdaga kinos, 21:15, alice imedemaal. siis tulime eelviimase bussiga koju ja mõtlesime, et tahaks, et suvi oleks. siis saaks koju jalutada. mööda rannaäärt, jalad vees. kasvõi vihmaga.

masendavalt mõnus

tunne tahab tungida

välja valusaist varbaist

surisevaist sõrmist

ma ei oska enam. see polnud hea ju. oeh ma ka ei tea. see ei ole õige, kui ma mõtlema pean, kui ma kirjutan. sõnad peavad lihtsalt.. tulema. voolama nagu kevadine vesi, nagu estonia puiesteel asuv niilus, lol. see ei ole mingi luule, kui sa riimigeneraatorist paaniliselt sobivaid sõnu otsid. mitte et riimigeneraatoritega(mis kuradi sõna see on selline üldse, riimigeneraator. nüüd ma genereerin sõnu ka veel? tere hommikust) algriime otsida saaks. miks ma üldse algriime kasutan, võiks ju. lõppriime kasutada. haha. kirjutaks selliseid. nexuse-tasemel laule. ja siis saaks kuulsaks ja siis oleks niki 2 või midagi. ma ei tea ma peaks hoopis notepadi lahti tegema vist, läheb jaburaks.

hah. nüüd.. mis nüüd? kuulan kaheloolist playlisti ja mõtlen, et kui ma 3 minuti jooksul magama ei lähe, siis lähen ma arvatavasti hoopiski lolliks. nagu lewis carroll ütles, või vähemalt eestikeelne tõlge, aina naljakamam ja naljakamam. ma olen tükk aega juba mõelnud, et mida kuradit küll tema suitsetas, et ta sellise asja valmis kirjutas?

ISSAND JUMAL MIS JUST JUHTUS. vaatasin kella, aa kohe kolm. ja siis sai kell neli?! WTF. ma olin niiiii confused hetkeks. päris hirmus. aga ei, aitab jamast.