you have appeared to my life, i feel like i'll never be the same

kannatage, ma ei suuda end kokku võtta, et virtsu tripist rääkida. veel. küll ma kunagi ära teen selle.

aga mida ma öelda tahan, on see, et täna on Anise sünnipäev Tapperis ja mõlemad tükikesed, mis mu seest puudu olid, on nüüd üles leitud ja pusle on valmis : )

nii. otseloomulikult pole ma jälle kaks ööd kodus maganud. ja ma naersin end just lolliks, sest tund aega tagasi lõppes räme padukas ja mu naaber kastab lilli :D.

igatahes, teisipäeval saime A-ga neljast kokku ja läksime linna. seal saime K-ga kokku ja trippisime järve selverisse. seal oli konditsioneer, jupjup. ostsime joogid-söögid ära ja istusime suvalisse kohta maha, et nii, nüüd me ootame bussi. selveris, kusjuures. lõpuks saime bussi peale ja trippisime K poole. see, mis seal toimus, oli konkreetne lebo. see tähendab, oligi nagu. Wii, õlled ja palavus, noh. siis hakkas rahvas kohale vajuma ja me läksime välja grillima, siis oli veel valge kusjuures, ma mäletan. ma seda momenti ei mäleta, kui me tuppa tagasi läksime, aga mingil hetkel igatahes läksime. päris hea oli olla juba. oluliselt vist enam ei toimunudki midagi, me A-ga vajusime eemale ka. kunagi öösel jäin magama ja ärkasin 11-12 paiku jõhkra palavuse tõttu. see ei ole päris normaalne, kui toas ~35 kraadi sooja on. õhk ka ei liigu. me jäime neljakesi ja otsustasime Rakusse ujuma minna. karjäär oli soojem kui normaalne vannivesi, see on halb juba :D. siis me avastasime, et bussini on 9 minutit ja me joooksime konkreetselt läbi metsa, see oli kindlalt üle poole kildi, mis minu kohta on kõvem spurt. üsna vahva oli. siis me jõudsime bussile ja kõik lihtsalt tilkusid higist - nii palju siis ujumisest. käisime poes ära, täiendasime varusid ja läksime järve parki vms see on istuma, sest bussini oli 40 minutit. jõudsime tagasi, ma käisin pesemas ja siis tegime süüa. jõhkralt hea mingi sweet and sour kaste oli, ulme. [kõht on tühi, peaks süüa tooma..] siis mingi hetk me jäime K ja E-ga kolmekesi ja tegime õlled lahti. vaatasime road trip: beer pongi ja lihtsalt tsillisime. hiljem tulid kõik teised, siis käisime me korra E pool, võtsime kitarri, piibu ja krõpsu. SIIS läks pidu lahti. suht hulluks läks, sest me mängisime joogimängu, aga kuna kõik olid omad, oli täitsa pohhui. ma vajusin mingi nelja paiku ära ja ärkasin mingi ühe paiku äkki vä. läksin suurest toast oma telefoni tooma ja avastasin, et me olime K-ga kahekesi jäänud. mingi kahe paiku ajasime end püsti ja koristasime korteri ära. päris halb, kui palju taarat võib kahe päevaga tekkida. igatahes mingi teooria oli, et me viisime selle metsa ja siis mingi päev K ja E viivad ära selle :D lamp, tean. naljakas oli ka. ja siis me K-ga olime nagu laibad. lihtsalt vedelesime. me pmst ei viitsinud rääkida isegi üksteisega. mingi pool neli hakkasin koju liikuma, enne kuute olin kodus. elutripp jällegi. ma luvin seda seltskonda ka, jõudsin jälle ringiga nendeni tagasi.

ja teie, kes te mu blogi loete ja mu hingeelu üle rannas arutate, rääkige minuga ka vahel :D:D.

ily :*

noh ja see niikuinii.

a little bit too good to be true.

ma ei suuda uskuda, mis nüüd paar päeva tagasi juhtus. kas ta tõesti tahabki seda? tõesti? mind? uskumatu. kohutavalt hea. nii hea, et kohe-kohe peab midagi väga valesti minema, sest muidu pole see enam reaalne.

ma kardan.

jah.

those endless butterflies are literally making me sick

ah minge kõik putsi. kui siiber mul on sellest taidlemisest? VÄGA. kallid poisid, õppige otsustama ja ärge käige oma dilemmadega meile närvidele. ja kusjuures selle väljaütlemine tõesti aitab. ma ei suuda mõista, MIKS sa ei või lihtsalt ühte otsust teha ja selle juurde jääda? miks sa pead mind seestpoolt tükk tüki haaval konkreetselt närima? võta ennast kokku ja otsusta, kas ma olen vaeva väärt või ei.

ma olen küll üle, aga ikkagi läks koos selle sitaga tükike minust. jälle. ma ei tea, palju mul on neid veel.
you have appeared to my life, i feel like i'll never be the same.
peaks kinnisemaks inimeseks hakkama. kui minuga midagi juhtub, siis mul on vaja seda kohe kellegagi jagada ja see ei tee üldse head tegelikult. peaks vähem välja rääkima. peaks saladusi hoidma. siis oleks lihtsam - igakord kui mõni lootus puruneb, ei peaks tuhandele erinevale inimesele seletama, mis nüüd juhtus.

eks ma proovin. vaatab, mis saab.

tegelt kõige imelikum tunne, mis mul viimasel ajal tekkinud on, on see, et ma ei taha vallaline olla nagu. mul on selline auk sees, mis vajab kellegi teise armastust ja sõbrad seda enam täita ei suuda. suht halb.

kolmapäeval oli eelmine postitus, eksju? saatsin L-le sõnumi, et mul on vaja sellest elust siin eemale saada. ütleme nii, et mingil määral see õnnestus.

õhtul magama minnes oli kurb tunne. mitte lootusetu, kuid kurb. kuulasin veidi muusikat ja otsustasin, et kurb olemine on luksus, mida ma sellise ilmaga endale ei luba. neljapäeval käisin M-ga peol, kus suurt midagi teha polnud ja kolmeks olin kodus oma voodis ka.

reedel ärgates ja aknast välja vaadates tundsin, et nüüd on parim aeg õnnelik olla ja seda ma tegingi. ei läinud kaua, kui ma istusin bussis ja loksusin virtsu poole. esimene õhtu oli täiuslikult rahulik. ainus, kus me lihtsalt leppo ära lasime. jalutasime maha vähemalt 5 kilomeetrit, sest lihtsalt oli selline tuju, grillisime, käisime saunas, hüppasime tiiki ja hiljem jõime voodis teki all olles vahuveini. rääkisime kõigist ja kõigest.

laupäeval ärkasin jubeda palavuse peale. magasime toas, millel seinte asemel olid aknad. tõusime üles, tegime end korda, sõime ja sõitsime traktorihäält tegeva rolleriga viie kilomeetri kaugusel olevasse vatlasse. mina, L ja L. see hommik tekitas täpselt sellise tunde, et selline peabki üks suvi päriselt olema. 27-kraadises kuumuses jalutades, nõmetsedes ja naerdes möödus umbes kaks tundi, enne kui keegi meid peale võttis. esimese autoga saime vaid paar kilomeetrit edasi, kuid sellest piisas, et tuju heaks teha ja rõõmsalt edasi hääletada. ei läinud kaua, kui saime auto peale, mis, jumal tänatud, pärnusse suundus. linna jõudsime veidi enne kahte. päevitada õnneks väga polnud vaja, sest kaks tundi päikese käes hääletamist olid oma töö teinud. siiski veetsime rannas kolm-neli vaieldamatult parimat tundi. meri oli nagu vannivesi ja päike lõõskas pilvitus taevas. jagasime omavahel mehi, keda me teadsime, et me niikuinii kunagi endale ei saa. naersime end lolliks. lõpuks oli meil kõigil tunne, nagu me oleks päikesepiste saanud, sest nii naljakas oli. vähe sellest, et rand ilusaid mehi täis oli, nägime me neid samu kreeka jumala ja pesumodelli vahepealse välimusega mehi üle terve linna.  käisime kaubamajavetsus end meikimas ja soenguid tegemas. seejärel läksime sööma. kaks tundi pitsa ootamist tasus end ära esiteks superkuuma ettekandja ja teiseks täiusliku maitseelamuse pärast. täpselt kell 19:55 avastasime, et L-l on uusi jalanõusid vaja, sest tema omad lagunevad. kuna poodide sulgemiseni oli aega 5 minutit, siis me konkreetselt jooksime esimesse ettejuhtuvasse jalanõupoodi ja ostsime talle sealt 99 krooni eest kingad. see oli tolles päevas kui kirss tordil. peale söömist käisime poest läbi ja otsustasime vatla poole tagasi liikuma hakata. tujud olid kõigil laes ja me naersime end veel lollimaks kui me juba olime. auto peale saime esimese 5 minutiga. sellega saime poolele teele ja ega me seal ka suurt üle 10 minuti ei oodanud. saime otse vatla mõisani välja. autos organiseerisime omale pisikese peo sauna ja tiigi ja joogiga, mis möödus suuremate sekeldusteta.

pühapäeval ärkasin täpselt samuti päikese peale, mis mulle otse näkku paistis. sõime hommikust ja mõtlesime, mida teha. idee päritolu jäi küll selgusetuks, kuid lõpuks otsustasime minna kuressaarde. mõeldud-tehtud, sõime kõhu kuhjaga maasikaid täis ja sõitsime tollesama traktorihäält tegeva rolleriga virtsu. jalutasime sadamasse, läksime praamile ja nautisime suvist vabadust täiel rinnal. naersime äsja HRL-lt tulnud karvaste üle ja vaatasime Ashtoni totaalset koopiat. praamilt maha tulles jalutasime umbes poolteist kilomeetrit ja saime esimese auto peale. auto oli ulmeliselt ilus BMW koos ulmeliselt ilusa ja sõbraliku noore juhiga. meile sobis, kuigi me saime temaga vaid umbes kümme kilomeetrit kaugemale. L kreemitas autost maha minnes maantee ääres jalgu ja hääletasime edasi. vaid paar minutit hiljem saime ühe toreda naisterahva auto peale, kes viis meid Muhu lõppu. seal jalutasime üsna kaua, enne kui saime viimase auto peale, mis meid ka Kuressaarde ära viis. linna jõudes jalutasime veidi ringi ja otsustasime Lokaali pitsat sööma minna. veel enne söögi lõpetamist saime K-ga kokku ja läksime posti taha istuma, sest ma tahtsin istuda kuskil, kus pole päikest. veetsime seal konkreetselt mitu tundi ja varsti liitus meiega teine K. ma eeldan, et ta oli segaduses. istusime seal veidi ja ütlesime talle, et kui me siia tahame jääda, on meil ööbimiskohta vaja ja kui mitte, peame me liikuma hakkama. tema muidugi sebis meid endajuurde ööseks. meile sobis. ma jõin ülikanget vett ja ananassimahla pealekaks. laksis nagu kurat. ma oleks nagu nupust nikastanud olnud. miks nagu? küsiks L selle peale praegu. käisime K poolt läbi, panime soojemad riided selga ja jalutasime läbi metsa kuhugi linnuvaatlustorni. seal me tegime kõike muud peale lindude vaatlemise. ma teadsin seltskonnast väga väheseid, kuid siiski oli seal uskumatult lõbus. umbes poole kahe paiku liikusime sealt Tiina, Külli ja K-ga minema. trippisime mööda linna ringi ja mõtlesime, mida teha. koju nagu ka ei viitsinud minna. varsti siiski läksime ja kukkusime magama nagu notid.

esmaspäeval tegin silmad lahti selle peale, et K ema ukse vahelt sisse vaatas ja kurjustas, et me kell pool 1 ikka veel magame. tõusime üles, sõime ülisuper hommikusööki ja olime veerand kaheks liikvel. jalutasime vaikselt linna piirile. vahepeal küsisid mingid välismaalased juhtnööre kuidas linnas sinna-tänna jõuda ja ma tundsin end kohalikuna. päris veider oli. ostsime selverist jäätist ja energiajooki ning kaks minutit peale hääletama hakkamist saime juba peale. selle autoga saime Liivasse. sealt pidime natuke kauem jalutama, et viimase auto peale saada, kuid lõpuks see siiski juhtus. selleks ajaks olime juba nii väsinud ja nii valusad, et me ei jõudnud isegi tolle ülisõbraliku autojuhiga suhelda. saime edukalt praami peale ja praami pealt maha, ise pooleldi magades. sealt jalutasime L-i isa juurde ja tema viis meid L-i ema juurde, et me oma asjad ära saaks tuua. panime asjad kokku, sõime neljakesi terve maasikavao tühjaks ja liikusime Virtsu poole tagasi. varsti peale Virtsu tagasi jõudmist saatis L mind bussi peale ja ma hakkasin koju liikuma. poole üheksaks olin ma kodus ja üks parimaid trippe oligi läbi.

ma terve öö täiega tahtsin saada, aga ma lihtsalt ei viitsinud võtta. lokaalist üle tee posti taga. woo girls. smirnoff ice. audid. hääletamine. 10 autot 3 päeva jooksul. Kuressaare ja Pärnu. meri. fuck yea - fistbump - woo. halp. pane auku. mudi õigest kohast ja ime, muidu ei tule. aega on - esimese septembrini. L ja L. ma armastan teid.