ma olen viimase nädala jooksul iga öö mingit eriti haiglast ja sürreaalset und näinud. esimese koha saab ilmselt siiski see, kuidas mu koer teise korruse aknast alla hüppas, pureda sai, ära suri ja siis ema ta heeringavõileivaks muutis ja ära sõi, et matma ei peaks. üks täiega haige oli veel, millest ma kirjutada tahtsin, aga ma ei mäleta seda enam.
täna öösel vallutas mu alateadvuse siiski tema. ma nagu, olen tast üle saanud küll. aga. aga. mul on siiski sees piisavalt süütunnet ja noh, usku ja lootust, et äkki kunagi saab kõik korda. ja see takistab mind edasi liikumast. ma ei oska unustada. see on üks mu halbu omadusi. või noh, kuidas kellelegi, seda võib heaks ka lugeda. minu meelest on see halb. ma võin asju eitada, teeselda, et neid pole olnud, kuid sügaval sees nad siiski kripeldavad. ja ma ei oska unustada seda, mis oli. ja kuigi see on ennasthävitav, siis ma tegelikult ei tahagi.
huvitav, milles asi on. kas ma pole võimeline ennast siduma? tavaliselt ma pole tahtnudki. kuid nüüd... nüüd. ma teadsin, et ma tahan seda kõike hoida, kuid äkki teadis mu alateadvus midagi, mida mina ei teadnud. äkki on nii parem, äkki see pidigi nii lõpema.
persse, äkki, äkki. "kõigel, mis juhtub, on oma põhjus" on lause, mida ma kuulen kõige rohkem just oma vanematelt. ja ma tegelikult usun seda. aga mind ajab närvi see, et ma ei TEA seda põhjust. come on, palun, avage keegi hea inimene mulle mu tegude tagajärjed. ..okei, ma tean, et see ei ole võimalik, kui ma teist kellegagi sellest ei räägi, aga. mul on häbi. ma loodan, et te saate aru. andke andeks. ma tahan, aga ma ei julge.
mille üle ma kõige õnnelikum ja tänulikum olen? teie! ma tean et te kõik loete seda. jaa, tean küll :*. too õhtu, mis see nüüd oli, umbes kuu aega tagasi? kui ma keset ööd kalamajja jalutasin. ja seal olite teie. ja te viisite mu mõtted eemale. ja ma suutsin õnnelik olla. ja siis tuli üks teist minu juurde ja hoidis mu mõtteid eemal veel terve järgmise päeva. ma tõepoolest ei tea, kuidas ma selle esimese ööpäeva üle oleks elanud, kui mul poleks teid.
aitäh. mas :*
on a brighter note, noh, persse, brighter my ass :D ma suutsin jälle haigeks jääda. või noh, mis jälle, ma pole terveks saanudki -.- aga kuradi, eile oli pisike palavik ja see köha lihtsalt ei lähe ära. müstika. nüüd on nohu ka. igatahes, ma pidin täna õhtul moelennukile minema ja homme annemariga šoppama, aga noooojah, niii palju siis sellest. igatahes i need entertainment, palun aitäh. (mitte et mulle ei meeldiks kodus lebotada, väga tsill on ^^)
kusjuures, haha, see tänaöine unenägu oli kusjuures veel kahes mõttes haige. esiteks oli mu tuba nagu mingi kuradi boot camp, mingi 4 narivoodit :D:D. midaiganes? jah ma arvan küll. teine asi, miks ta haige oli, ma käisin linnas ja ostsin jäätist ja siis arveldasin kroonides. ma konkreetselt mäletan, et üks see pehme jäätis maksis 12 krooni ja ma maksin selle eest kahekroonistes. mindfuck.
JA KUSJUURES. mul tuli see teine haiglane unenägu meelde. mul oli lind. hästi pisike lind. ta oli joonistatud ja ta magas minu voodis. ja siis ma käisin taga jalutamas ja siis iga kord ta muutus mingiks tuhkruks? ja sittus kõik kohad täis. ja siis muutus linnuks tagasi. ja siis ma mängisin mingi tüübiga kaarte, kes mulle üldse ei meeldinud ja siis mu lind istus talle pähe ja tegi mulle naljakaid nägusid. ja kuna ta oli nii väike, siis see tüüp ei tundnud, et mingi lind tal peas istub : D.
ok ma olen siia juba paraja novelli kirjutanud, nägemist :D
