ok need värdjad, kellest ma eelmises postis rääkisin, on surnud. neid tappes sain ma ise ka natuke haiget, aga see on loomulik kadu.

mul on hea meel, et ma olen inimene, kellel on võim oma tundeid sisse ja välja lülitada. kui poleks, oleks mu elu ikka väga väga palju raskem. mul on nii, et ma lihtsalt ei luba kellelgi endale meeldida ja siis ta ei meeldigi. ja jutul lõpp. hetkeline murdumine, mis selle juurde käib, on väga jõhker, aga parem see, kui mitmenädalane emomine.

ma tõesti ei tea, mis ma nüüd edasi teen. ma ei tea isegi, mida ma teha tahaksin. ma ei usu et ma veel üle olen ka, aga mind ei häiri vähemalt teadmatus enam.

hah, mulle meeldib blogisse ilma nimedeta kirjutada selliseid asju, sest seljuhul saavad aru ainult need, kes peavad. üsna positiivne ju.

aga, kuna ma põlesin täna rannas nii ära, siis ma hakkan end kreemitama ja mõtlen, mida edasi teha.

mul on konkreetselt liblikavõrku vaja või ma hakkan neid värdjaid tapma.

oeh. selle nimetangi tänase päeva, öö?, looks. esiteks ma põlesin täna hommikul ära ja nüüd mu selg kõrvetab. teiseks mul on halb eelaimdus millegi kohta. mitte, et ma ise ka teaks, mis mul viga on. selline antisotsiaalsuse tunne tuli jälle, nagu mul just paar nädalat tagasi oli. väga halb. playlistis on hunnik metalcore-i ja ma lihtsalt istun. lootsin, et äkki kirjutades hakkab parem, aga ma nagu ei oskagi väga midagi kirjutada nii.

kõik on hästi isiklikuks läinud viimasel ajal. selline imelik puudutatuse tunne, et kõik käib minu kohta. kõnnin linnas, kõrvaklapid peas, grupp noori mu kõrval hakkab järsku naerma ja ma tunnen äkilist vajadust punastada, sest mul on täpipealt selline tunne, et mu juures on midagi valesti.

jah, mul on hea olla.
jah, ma naeran hästi palju.
jah, ma olen õnnelik.
olen ikka?

ah sitta sellega :D. ma olen nii rahul. eile oli jaanipäev, mind kutsuti loksa kanti seda tähistama. jõhkralt hea seltskond oli ka, ma ise ka ei usu seda enam. igatahes ma naersin nii palju ja kusjuures üle tüki aja tõesti südamest. suvi on nii hoos, et ma hakkan ennast avama jälle. ja varsti saavad maasikad valmis.

SEE on tänase päeva lugu, sest see on nii kuidagi nostalgiline, aga samas positiivne.

ühesõnaga olen ma asjade hetkeseisuga väga rahul. äkki loksub kõik vaikselt paika?

bipolaarsus tuleb kallale

jälle.

nii. põhikool on läbi. teate mis? i don't give a fuck. palju toredam on lolliks minna ja kaks kuud lihtsalt pidu panna. viimased kaks päeva toetavad päris kenasti mu kõige suuremat hirmu, et ma olen väga käest ära. olgu, alustan reedest.

reedel lõpetasin. noh, põhikooli. peale seda tulime sugulastega siia, väike grill ja eine, niisama. siis ema viskas mu annemari juurde mõiku ära, kus läks peoks. KOHE nagu. saun, õlled, mehed, naised. kõik oli viis pluss, täielikult. ööst iseenesest ma ei räägi, säilitan oma diskreetsuse ja veidi salapära. kell viis olin kodus, taksoga tulin, suht positiivne.

eile ärkasin kell kaks ja kuna ma juba kolm kodust väljas pidin olema, läks üsna kiireks. noh, käbe riidesse ja minekut. kuidagi juhtus nii, et ma olin hoopis kolmeks linnas juba. 16:15 läks rong ja tunni pärast olime kehras. juba kuuest hakkas joomine pihta, mina võtsin rahulikumalt. noh, mis rahulikult, selle nädalavahetusega tuli 17 ühikut. vot kui tore. igatahes millalgi öösel mul hakkas jõhkralt igav ja siis ma istusin kaks tundi oma telefoni ja ipodi ja kolme paki krõpsudega. siis tuli kristin ja ütles, et ta isa autos, mis kell kaks kehrasse jõuab, on tallinnasse üks vaba koht. sebisin endale helena juurde ööbimiskoha ja kolmeks olin linnas ja magasin.

mul on üldse viimasel ajal selline veider harjumus kõikidelt pidudelt poole pealt ära minna. tegelikult see on täiesti põhjusega, et ei juhtuks midagi sellist nagu reedel. see on väga halb. mina olen väga halb. raske elu. siiski minu arust on üsna vaimukas, et läksin klassipeole kehrasse ja ärkasin tallinnas helena juures. ainult mina oskan niimoodi endaga hakkama saada.

aga mainiks ära, et nüüd on suvi. ja ma ei kujuta ette ka, mida oma ajaga, VABA ajaga that is, peale hakata. praegu istun siin ja üldse ei viitsi liigutada. samas miks ma peakski, ma olen vaba. paari päeva jooksul saan uue telefoni ka ja kõik üldse loksub vaikselt paika.

ja ma arvan, et tänase päeva lugu on see. need sõnad ja kõik, mis selle loo juurde kuulub, on nii mina, nii praegu.

noo nii. eksamid läbi. esta 5, mata 4, füsa 4. mulle sitaks sobib. jõhkralt rahul. ja nagu omg, üleülehomme on põhikool lihtsalt lambist läbi. CAN'T WAIT.

ah, mis, kurat. eile oli mata eksam, jaa. see oli suhteliselt lihtne tegelikult, ühe ülesandega panin vigast ainult. see selleks, õhtul oli pidu ka. peale eksamit läksime annemari juurde, tegime süüa jne, siis tuli uni. läksime magasime täiesti lambist 3 tundi. olemine läks selliseks värskeks ja õhuliseks. sellesmõttes, et oli plaanis küll, et okei-okei, me ei joo, aga noh jah. sellega läks, nagu alati läheb. igatahes läksime üheksaks linna ja siis kümneks peole. pidu oli iseenesest jumala kõva, aga mingil hetkel mul viskas üle, mingi masehoog tuli peale. annemari mingi tõmbles ringi nagu hull ja nautis täiega. mul oli nagu, eeee, ok. aga noh, pole hullu, peomased on tavalised mingitel momentidel alati nii või naa. mingil imelikul hetkel annemari korjas mingid uued tutvused endale ja siis ma jõudsin ka nendeni annemari otsides. nende samade tüüpidega läksime ka annemari poole edasi. öösel käisime burksi ka söömas, no minnee, kui hea oli SÜÜA. igatahes mingi viiest-peale viit saime magama ja ärkasime umbes kell üks. siis tulin koju ära ka.

muide, panime annemariga uue blogi püsti, jerks on ice, liisa, helena ja marje liitusid ka. selline kollektiivne ilusate meeste vaatamine. mulle sitaks meeldib, liisa reaktsioon meeldis ka, et esimene lehekülg tõmbas juhtme kokku juba. noh, igatahes, oli meeldiv. ja mulle meeldib mu blogi uus disain ka, eksju on ilus :) ?

oih. mul on reaalselt selline tunne, et lähima paari nädala jooksul ma ei taha alkoholi näha ka. see on feil tho, sest liiiga palju pidusid on ees. nüüd tuli üks veel juurdegi.

igatahes, eile martini sünnipäeval oli sitaks tore ja ma jäin rahule. ma üllatasin ennast, sest poole peo pealt, kahe paiku olin ma võimeline endale ema järgi kutsuma, sest ma eeldasin, et see pidu oli ennast ammendanud. nojah, seda ma nüüd teada ei saa, kas oli või ei, aga küll ma jõuan. ja ma jõuan veel pidutseda ka. ma pean tõeliselt rahulikumalt võtma - mul on siiski veel kool ja ma olen end juba liiga lõdvaks lasknud, õudselt raske on tagasi rööbastele liikuda. sellegipoolest ma arvan (ja loodan), et ma saan hakkama selle kahe nädalaga ja ei lähe lolliks vahepeal, mitte, et kaugele minna oleks.

see on ulme tegelikult, mis must saanud on. ma olen hullult palju lihtsalt kodus ja vaatan filme/sarju ja moment, kui ma välja lähen, siis mul on kohe mõte, et dvj sebiks peo. selline tunne on, et vist peaks vähem väljas käima.

mmmm, isa grillis vorste. ma polnud päev otsa midagi söönud, sest hommikuse võileiva ma oksendasin roccas välja :D. jep, ma olen täiesti average. nojah. peale reedet tuleb prolly uus update, sest reedel on mata eksam ja suvealguspidu Tondil - sos.

ahjaa, laupäeval oli eesti keele eksam. see oli nagu lapsemäng :). üllatavalt lihtne oli grammatikaosa, selle saan ma kindlasti viie. kirjandis ma muidugi nii kindel ei ole - kuidas ma saakski? - aga loota ju võib. jubedalt tahaks tegelikult viite saada. kusjuures, mis ma avastasin, ma teen eksamid kolmest ainukesest ainest, milles ma üldse kunagi olümpiaadidel olen käinud - esta, mata ja füsa.

ma täiega loodan, et ma saan lõpukleidi õigeks ajaks valmis, mul ei ole seal enam väga palju teha. aga nii hea tunne oleks lihtsalt enda tehtud kleidiga lõpetada. sest üheksas klass, mis see ikka ära ei ole, aga samas midagi praktilist? fuck yea.

mma ei saa üldse aru enam, mis toimub. segadus on paisunud nii suureks, et ma ei julge isegi postitada enam. lihtsalt igaks juhuks. sest järgmisel hetkel on kõik jälle teisiti. a kuda ja znaju :D . kõik on hästi tho, ja mu alkokalkulaator plahvatab varsti, selline tunne on vähemalt.

täna - martini sünnipäev, reedel - tondi pidu, järgmine reede - annemari ja helena sünnipäev, järgmine laupäev - lõpuläbu. no jah, teeme nii. MULLE SOBIB.