oeh. selle nimetangi tänase päeva, öö?, looks. esiteks ma põlesin täna hommikul ära ja nüüd mu selg kõrvetab. teiseks mul on halb eelaimdus millegi kohta. mitte, et ma ise ka teaks, mis mul viga on. selline antisotsiaalsuse tunne tuli jälle, nagu mul just paar nädalat tagasi oli. väga halb. playlistis on hunnik metalcore-i ja ma lihtsalt istun. lootsin, et äkki kirjutades hakkab parem, aga ma nagu ei oskagi väga midagi kirjutada nii.

kõik on hästi isiklikuks läinud viimasel ajal. selline imelik puudutatuse tunne, et kõik käib minu kohta. kõnnin linnas, kõrvaklapid peas, grupp noori mu kõrval hakkab järsku naerma ja ma tunnen äkilist vajadust punastada, sest mul on täpipealt selline tunne, et mu juures on midagi valesti.

jah, mul on hea olla.
jah, ma naeran hästi palju.
jah, ma olen õnnelik.
olen ikka?