teisipäev, märts 2

olgu. täna on kuidagi sellise vana muljega päev. hästi kuskilt 80ndatest või ma isegi ei tea kust välja hüpanud päev, kuid seda kajastan(hihi) hiljem. alates eilsest pole tundides käinud, kooli ajal istun kammersaalis ja teeme young ideas for europe projekti. ülihea projekt on, põhimõtteliselt kogu teema käib inglise keeles. ja siis neljapäevaks koostatakse 3 parteid, pressigrupp, ngo ja campaign advisors. mina olen pressis, sellepärast ma naersin enne seda kajastamise-sõna. olgu, täna oli mõnusalt lamp ka, parteid panid end alles kokku ja vaatasid kes mida teeb, niisiis meil polnud väga midagi teha. pikutasime niisama kolmekesi ja naersime ja oeh. täiega tore oli tegelikult. selline täiesti akadeemiline puhkus. homme hakkame oma artiklit kokku panema jne, ülikihvt. mulle hullult meeldib selline iseseisev töö ja asjade aretamine jne.

sain enne kahte lahti täna ja siis mõtlesin, et kurat, ma küll ei viitsi kaks tundi passida, et tundi oodata. läksin muusikakooli ja küsisin et kas ma saaks enne ära teha, et ega õpetajal kuskil auku pole. oligi! vapsee. suhteliselt vedas. siis jõudsin mingi poole neljaks koju juba, tulin korra netti ja siis läksin lihtsalt magama. nii hea oli, kaks tundi magasin. ma isegi ei mäleta, mis mind üles ajas. igatahes siis oli nii hommiku tunne. hullult imelik oli. nüüd olen täiega palju how i met your motheri osi järjest ära vaadanud jälle. elu pole ikka.
igatahes, retropäev. tänase päeva lugu on see. tükk aega mõtlesin, mis tänaseks looks valida. aga siis mõtlesin selle pressi värgi peale ja otsustasin, et see on õigeim valik, mis üldse teha saab. ma olen üsna vilunud selles päevapildi-päevaloo valimises juba. käib üsna loomulikult. aitäh musid, kes mulle maininud on, et mul lahe blogi on, eks ma üritan : ).

olgu. käisin eile teatris. Perikles. No99. ma armastan teid, noored eesti meesnäitlejad. no kust võetakse nii kuumi inimesi? ma ei geti. põhimõtteliselt, etenduse süžee oli suht lamp, ma tean sellest kreeka mütoloogiast ja kõigest sellest, on vist kreeka, eks?, liiga vähe, et aru saada sellistest asjadest. aga neid näitlejaid ma küll vahtimast lõpetada ei suutnud. õudne.
koreograafia oli ka täitsa hea, aitäh, jüri nael. muusika on muidugi lihtsalt hindamatu, ostsime crissuga kahe peale plaadi ka, no chalice on jumal : D. ma ei kuula reeglina eesti muusikat, eesti hip-hopi(alternatiivreggae?), mul pole aimugi, mis see on tegelikult, aga olgu. mulle meeldib. täna päev otsa olen kuulanud seda. lihtsalt super. ei, elamus jäi, tõepoolest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar