teate kui tsill. nädal aega pole midagi toimunud, jälle on reede, arvutitund. või noh, tegelikult. pool aega on haigelt ilus ilm ja pool aega on selline tuim, pilvine ja hall. kui ilus ilm on, olen ma alati kuskil vabakal või jalutan vanalinnas(või balti turul) ja naudin elu. ja see on nii loomulik, et ma õnnelik olen. ja peaaegu koguaeg olengi. mulle suht meeldib, kuidas asjad praegu on. karta on, et varsti mul viskab õnnelik olemine nii kui nii üle ja siis ma teen mõne lolluse, mida hiljem hea kahetseda on. nii minulik. aga eile hakkas minu jaoks suvi - ma sõin oma selle aasta esimese karbitäie maasikaid. no mine kui hea. siis ostsime veel mingi ülipalju retro kummikomme : D. mis need veel on? no teate küll, need pastillikesed, igasugu haiglasi värve ja kujusid on neid, nad nagu kihisevad vms, aga siiski mitte päris. jõhkralt head asjakesed igaljuhul.

täna lähme marje juurde (JÄLLE), et homseks stiilipeoks endale seelikud õmmelda. me oleme thee.. SPICE GIRLS. normaalne, eks? aga noh, ega meie viisikust muud ei ootakski. ja ei, me ei või lihtsalt niisama humanast 10 krooni eest mingeid suvalisi jubedaid riideid osta, me peame need ise õmblema. sest peale moešõud on meil kõigil LIIGA igav. et poes käia.

jah, mu kaks paari lemmikteksasid on täiesti augulised, aga ma ei viitsi poodi minna. suhteliselt lamp. üldse ei saa istuda, ma mingi, aa sorri mul augud pükstes :)). strateegilistes punktides, ofc..

ja jällegi, ma räägin kommidest, spice girlsist ja aukudest oma pükstest, aga ma ei ole võimeline end arvutiekraanile avama. või siis, mul lihtsalt pole, mida avada, et ma olen niivõrd õnnelik, et mul pole vaja masetseda. või siis, mul on piisavalt palju sõpru, et ma ei peaks sellistest asjadest kirjutama, sest ma saan neist rääkida.

päikest, m