life is just blah blah blah. you hope for blah and sometimes you find it but mostly it’s blah. and waiting for blah. and hoping you were right about the blahs you made. and then just when you think you’ve got the whole blah-damn thing figured out, and surrounded by the ones you blah, death shows up. and blah. blah. blah.

-weeds

nii palju siis millegi ära otsustamisest, sellega feilisime. aga tundub, et ilus öö oli. oo, ilus öö :D. ja mulle meeldib see ka, et mul on peegeldavad päikseprillid, kust mu loojas silmad läbi ei paista. ah mu roheline särk sai vahepeal valmis. sitaks ilus tuli, varsti hakkan käima ka sellega, kui see ära hinnatud saab. yay : ). ma olen nii heas tujus, nii õnnelik ja värki, kuigi ülisitt on olla. tegelikult nii hull enam ei ole, aga kui me annemari juurest bussi peale läksime, siis mul oli küll selline tunne, et ty, aga ma parem jalutan.

mind sellegipoolest ikka veel solvab, et mind ei usaldata vist või ma ei teagi milles probleem on. igatahes ma saan kõigest, mis midagi loeb, kuskilt läbi teiste inimeste teada. see ei ole üldse hea. võib-olla on asi minus, võib-olla olen ma lihtsalt jaburalt avameelne. ja kuna ma ise selline olen, ootan ma teistelt sama. ma ei teagi, kus nüüd asi on. teeb haiget ja värki ühesõnaga see. noh, olgu, pean üle elama, sest praegu on minu kord õnnelik olla : ).

issand, tulin just koju, tagi eest lahti ja varrukad üles tõmmatud, minnee kui HEA SOE õues on. lihtsalt nii suve tunne. ja kuna nüüd on kohekohe mai, siis on kohekohe suvi ka. ja mul on niikuinii nüüd koguaeg peod ja värgid, saab hommikuti selle üliilusa päikesepaistelise ilmaga koju tulla, ma olen nii rahul.

i am the heir of nothing in particular

tere päike, mas :*

fkin KOOL. saate aru. mul on nagu. kaks varianti - kas lütseum või 21. ja ma lihtsalt EI TEA. tegin plusside-miinuste listi ja mida iganes, ikka ei tea. ma olen nii masendunud sellest. aga homme saab vähemalt ilusa peo : ). ja homme otsustame annemariga ära ka, mis kurat nüüd saab.

sisukas, eks. i just had to say that.

um, ma avastasin täna hommikul, et ma olen chuck norris :D ei, aitäh, ma ei soovi täpsustada. pmst ma koolis hetkel, arvutitunnis. kordame tasemetööks faililaiendeid umbes, omg ma kukun läbi, suht kindlalt..

millest ma tegelikult rääkida tahtsin, mina hakkasin ka nüüd jaburaid unenägusid nägema. ofc te tahate teada, mida ma nägin, eksju? läksime annemariga USAsse, et justin bieberiga kokku saada :D. ta ütles meile, et me eestisse tagasi läheks ja mingeid tema juhtnööre järgiks ja talle mingi asja tooks. no olgu, läksime eestisse. maandusime hiiumaa lennujaamas, jep, apparently on keset hiiumaad umbes hektarisuurune asfaltplats. siis istusime jalgrataste peale ja hakkasime trippima. läksime bieberi juhtnööride järgi, jõudsime mingisse kohta, kus oli hullult järsk mägi. ta oli madal, mingi paar-kolm meetrit ainult, aga praktiliselt püstloodis. väga lamp. siis lammutasime üles end sealt, see oli jumala normaalne lai tee, nagu maantee vms. jõudsime üles, seal oli mingi 20cm paks tihnik umbes. annemari ütles, olles üles ja läbi tihniku jõudnud, et "oh, nipernaadile oleks siin meeldinud" ma polnud veel sinna jõudnud, mul oli nagu wat miks. ja siis ta ütles, et "noh, tule vaata". jõudsin üles ja vaatasin. põhimõtteliselt oli seal poolteistmeetrine liivariba ja siis algas meri. ei, noh. jah. mul oli esimene mõte, et huvitav mis siis saab, kui keegi mööda seda teed autoga sõidab ja jõhkra hoo sisse võtab, et sellest järsakust üles saada, siis läbi tihniku põrutab ja mitte pidurdada jõudes otse merre kihutab :D. suht lahe on une pealt naerma hakata, jup. igatahes, kirsiks tordi peal oli see, et umbes kümne meetri kaugusel kaldast oli vist mingi 7-8 inimest mingite kivikeste peal ja tegid mingit veidrat tantsu. hüüdsid meile veel, et näete, siitkaudu saab merre. kivisid seal rohkem ei olnud, niiet me ei hakanud minema ka : D. kusjuures seal täiesti sirgel maanteel õnnestus meil enne ära eksida, sest me sõitsime annemariga kokku. jep, sõitsime ühes suunas, aga suutsime laupkokkupõrke tekitada. suht avarii :D. tol hetkel tundus see igati loogiline, see kõik. siis kell helises ja ma mõtlesin, et holy fuck, ma pean selle arvutitunnis kindlasti ära blogima, muidu läheb meelest ära.

aga, igatahes, ma tunnen end hästi, ma olen õnnelik. seoses sellega, et ma ei lähe isiklikuks blogis ja sellega, et ma eile 14h magasin.

envy me, bitches :*

editin. ei viitsi uut posti teha jne. lugesin helena blogi ja, omg tal on õigus. viimasel ajal kõik salatsevad. keegi ei suuda midagi välja rääkida. üks inimene on, kes end minule vaikselt avab, mis on ülipositiivne, mul on nii hea tunne sellepärast. aga paljud mu parimatest sõpradest lihtsalt varjavad oma tundeid ja arvamust. musid, palun ärge tehke mulle nii, i can take it.

honey, i wanna know you inside out

haha. lugesin vist üle-eelmist postitust, kus ma olen öelnud, et mul on rahulik ja peovaba elu. HAH. in your face, bitches. nüüd on üks nädal pausi ja kuu aega järjest lihtsalt sõna otseses mõttes IGA nv pidu. i love my life.

aga hmm. eile käisin seal vhk abiturientide lahkumispeol vms. kõik olid võõrad, jumala ulme. aga tore oli. jeap. tore. mulle meeldis.

issand JUMAL :D. väga ulme. mis kuradi ajast ma siia pole jõudnud, seda ma ei tea. eelmine nädalavahetus ma ei maganud, ma õmblesin. samuti esmaspäeval ja teisipäeval. kolmapäeval oli šõu LÕPUKS. mitte et meil väga hästi oleks läinud, aga ma ise olen rahul, meie ise oleme rahul. ja aitäh teile, annemari, helena, liisa, liisi, marje, miina, marilin, priit, arko ja alex. selle kollektsiooni tegemine oli jõhkralt kihvt, just teiega.

eile tegime afteka. mõned küll ei jõudnud kohale, aga liisa, marje, helena, annemari, mina ja priit olime kohal. pluss veel moešõu väliselt daniil, caroly ja joosua. põhimõtteliselt oli väga fucked up :D nii palju, kui ma üleval olin, sest see nädal aega mitte magamist tegi oma töö, et ma umbes ühe paiku ära oleks vajunud. sitaks lõbus oli sellegipoolest.

aitäh kallikesed, et te mul olemas olete ja et ma iga kell teie peale loota saan :*

ma lähen nüüd pesema, tsau

...ja ma pole jälle nädal aega siia jõudnud. kõik läheb nii kiiresti, millekski pole aega, aga samas absoluutselt kõik venib. pole päris normaalne. viimased paar päeva pole mul enam sõnu olnud. sõnu, et kirjeldada oma emotsioone, tundeid ja veel vähem mõtteid. räägiks nagu kategooriliselt vales keeles lihtsalt. õudne. peale kõige muu on mul vaja raamat läbi lugeda ja vene keeles jutustama õppida. ei viitsi. kell on liiga tuhat juba ja ma spa-st liiga läbi.

dno midagi polegi toimunud vahepeal vist. hästi palju olen tühja passinud ja lihtsalt kohvikutes istunud jne, aga millegi asjalikuga pole küll maha saanud. kui nüüd välja arvata see hobune, mille me annemariga reedel valmis õmblesime.

ma vaatan tuima näoga seda suuurt lahtrit. kuhu ma midagi kirjutama peaks. aga mul on väga rahulik elu viimasel ajal. läheb hästi, kui kuus korra kuhugi peole jõuan. ega tegelikult pole väga viitsimist ka. aga, kuna mul midagi öelda pole, siis when words fail, music speaks

oeh suvi suvi suvi suvi suvi, tule juba. käisin gerdaga kinos, 21:15, alice imedemaal. siis tulime eelviimase bussiga koju ja mõtlesime, et tahaks, et suvi oleks. siis saaks koju jalutada. mööda rannaäärt, jalad vees. kasvõi vihmaga.

masendavalt mõnus

tunne tahab tungida

välja valusaist varbaist

surisevaist sõrmist

ma ei oska enam. see polnud hea ju. oeh ma ka ei tea. see ei ole õige, kui ma mõtlema pean, kui ma kirjutan. sõnad peavad lihtsalt.. tulema. voolama nagu kevadine vesi, nagu estonia puiesteel asuv niilus, lol. see ei ole mingi luule, kui sa riimigeneraatorist paaniliselt sobivaid sõnu otsid. mitte et riimigeneraatoritega(mis kuradi sõna see on selline üldse, riimigeneraator. nüüd ma genereerin sõnu ka veel? tere hommikust) algriime otsida saaks. miks ma üldse algriime kasutan, võiks ju. lõppriime kasutada. haha. kirjutaks selliseid. nexuse-tasemel laule. ja siis saaks kuulsaks ja siis oleks niki 2 või midagi. ma ei tea ma peaks hoopis notepadi lahti tegema vist, läheb jaburaks.

hah. nüüd.. mis nüüd? kuulan kaheloolist playlisti ja mõtlen, et kui ma 3 minuti jooksul magama ei lähe, siis lähen ma arvatavasti hoopiski lolliks. nagu lewis carroll ütles, või vähemalt eestikeelne tõlge, aina naljakamam ja naljakamam. ma olen tükk aega juba mõelnud, et mida kuradit küll tema suitsetas, et ta sellise asja valmis kirjutas?

ISSAND JUMAL MIS JUST JUHTUS. vaatasin kella, aa kohe kolm. ja siis sai kell neli?! WTF. ma olin niiiii confused hetkeks. päris hirmus. aga ei, aitab jamast.

vaheaeg on selline unine olnud. väga unine. täna eriti. esmaspäev-teisipäev-kolmapäev ma praktiliselt ei teinudki midagi. neljapäeva hommikul läksin lütseumisse katsetele. kuus tundi järjest lihtsalt pinge laes olla oli üsna vahva.

peale seda sain annemari ja susannaga kokku ja läksime solarisesse vist, ma ei mäleta, mis meil vaja oli sealt. no igatahes kommi kadus kuhugi ära ja me annemariga avastasime, et kapis on punkfilmiõhtu. jäime sinna, vaatasime kaks-pool tundi punkfilme mingi eriti teemasse inimestega. mulle meeldis tegelikult, väga meeldis. siis saime uuesti susannaga kokku ja siis läksime bussi peale, et tondile sõita.

jõudsime peokeskusesse kohale ja siis läksime joeli, annemari, kommi ja ailiga säästu. suhteliselt läbikukkunud tripp oli, me umbes istusime trammi peale, et sõita bussipeatusesse mis oli mõlemast trammipeatusest sama kaugel. jah, mida? ma ka ei mõistnud.

siis jõudsime tagasi tondile lõpuks. ma mõtlesin alguses, et ma niikuinii sealt kedagi ei tea. well, ma eksisin. astusin sisse ja umbes 25% inimestest olid mu tuttavad - koolist, koffrist, pidudelt, niisama linnast, projektidelt. see oli ülimalt veider imo, et kuidagi nii suvaliselt erinevatest kohtadest tekkinud tuttavad olid ühes kohas koos. üsna kontekstist väljas. noh, ööst ja hommikust pole pikemalt vaja rääkida, ma austan iseenda privaatsust ^^. hm, 9:15 jõudsin voodisse. koju. see oli nagu paradiis. siis magasin mingi kaheni.

poole seitsmeks olin jälle linnas, et jõlkuma minna. läksin sinna, avastasin, et midagi ei toimu ja läksime annemariga hessi, sest ma olin surnuks nälgimas. peale söömist läksime liverpooli tagasi. mul nagu tuju üldse polnud, mingi tuima näoga vahtisin ringi, ma ei viitsinud inimestega rääkidagi. ega ma seal kaua ei vahtinud - mingi poole kümne paiku hakkasime astuma annemariga, noh, selles mõttes, et oli ka juba aeg. jõudsin koju, nüüd vaatasin paar osa skinsi ja polegi suurt midagi teinud.

ahjaa, ma sain prantsuse lütseumisse sisse. ma segaduses jälle. mõtlen koguaeg, et kas on parem sinna minna või 21-sse jääda. lütseumis ma saaks prantsuse keelse põhja alla. ja seal on paremad õpetajad. aga samas 21-s on tuttav keskkond, tuttavad inimesed. see on nagu pesast lahkumine või nii. ma natuke kardan seda. aga peab vist sellegipoolest lütseumisse minema, sest prantsuse keelt ma armastan ja ma tõepoolest tahaksin seda nüüd ühel hetkel osata ka, praegu on üsnagi viimane aeg õppima hakata.

red sky by night, sailors delight

red sky by morning, sailor take warning

eile oli kooli viimane päev. tõmbasime 12st annemariga linna ära, üle viskas filmide vahtimine ja see mõttetu passimine, mis seal toimus. siis läksime eat-i, joeliga. saime täiesti kogemata kahe ülitoreda tüdruku, linda ja eevaga tuttavaks. siis mingi hetk hakkas uni peale tulema, läksime solarisesse, et 69-t osta : D. classic meie, eks? vahepeal oli meie seltskond märgatavalt suurenenud ja ma olin sealt enne näinud vaid annemari ja joeli. väga kihvt oli, et niimoodi ehku peale võib nii toredate inimestega tuttavaks saada.

siis läksin muusikakooli, kus me olime orkestritunnis mingi vennaga kahekesi. no minge fu, ausõna. mõtlesin, et ime ka et keegi seal ei käi, kui keegi teine KA ei käi. see on nagu surnud ring niimoodi ju!

edasi sain henriga kokku ja läksime liverpooli. meid oli alguses mingi 3-4 tükki, aga lõpuks oli meid lihtsalt SITAKS. ma isegi ei viitsinud üle lugeda kogu seda läbu, mis seal toimus. täiega tore oli igatahes, ma olin absoluutselt teise seltskonnaga, kui tavaliselt ja mulle väga meeldis see vaheldus. in fact, ma arvan, et nii on parem. teatud inimesed lihtsalt tõmbavad iq-d alla, you know : ).

aga mulle väga meeldis. tsill!

teate, mis ma avastasin? ma ei oska diip olla. loen siin teiste blogisid ja kus on ikka draamat. mul on kõik nii rahulik.

liiga rahulik?

oeh.

ma feilin postitamisega. reaalselt. ma iga õhtu mõtlen, et jaa-jaa, postitan hiljem ja siis lõpuks läheb meelest ära. oeh. samas midagi pole juhtunud. noh, reedel käisime hannese juures(appi, ma pole sellest rääkinud või?) issand polegi. nädal aega praktiliselt kirjutanud pole. noh, olgu.

reedel käisime hannese juures siis. neti, mina, brain, hannes, kristjan, arko ja priit. fuck off, blogspotile ei meeldi teie nimed, punased jooned on all :/. nii, siis istusime niisama, pidu-värki-särki. pole üldse oluline mis seal toimus tegelikult : D. teised kõik läksid öösel tapperisse, me vajusime hannesega magama ära kohe vist, ma ei tea, suhteliselt tühjad momendid seal.

igatahes laupäeva hommikul ema helistas ja ütles, et nii, nüüd lähen linna ja saan nendega kokku ja siis sõidan ääsmäele simmu sünnipäevale. positiivne. no õõtsusin linna siis, vahtisin mingi pool tundi, enne kui nad ka jõudsid ja siis pressisin ennast totaalselt täistopitud autosse. positiivne. ülimalt. siis trippisime sinna. jõime sõime naersime jee. õhtul millalgi jõudsin koju. ma olin nii läbi omadega et ma ei viitsinud MITTE midagi teha, oeh. pühapäev oli sama lamp, olesklesin lihtsalt. vahtisin sarju vist ja maa ei teaa.

esmaspäeval kooli ja siis arvestusele. jõudsin koju kell tuhat, surin ära ja siis tegin 2 tundi matat. normaalne, kas pole? teisipäeval umbes sama lugu, ma kusjuures ei mäletagi teisipäeva. aa me käisime crissuga grand maris söömas. ülitsill oli. tegime lambist mata töövihikut, jee ülipõnev. siis kunagi koju ja tsill. kolmapäeval koolis ei käinud, lambist, eksole. tegin üüülihead süüa endale. jei. vaatasin praktiliselt terve kuuenda hooaja meeleheitel koduperenaisi ka ära, ma nii into that. samal ajal tegin neli ja pool tundi mata kordamist ka. ma suhteliselt serious nende katsete suhtes vist, et ma NII palju viitsin. ise ka ei usu. täna oli ka totaalselt lamp koolipäev. kahest sai läbi, siis läksime crissu ja annemariga solarisse 69-t jooma. me suhteliselt normaalsed ikka. siis käisin muusikakoolist läbi, mängisin täpselt kaks lugu ja tulin koju. ülimõttekas nädal lihtsalt, ma ei või. sama hästi ma oleks võinud magada kogu see aeg. aga kusjuures ma sain näiteks kõik hinded korda, mul kõik neljad-viied. ma jumala rahul.

hetkel mängib korraga alice in wonderland, twilight ja harold and kumar soundtrack. kujutage nüüd ette, kui VEIDER kooslus? täiesti teemast väljas. aga oh well üsna minulik. moealased ideed on mul kusjuures totaalselt otsas, seoses nende päeva piltide ja värkidega. kui kunagi rohkem aega ja viitsimist on ja kui mu kõht parasjagu end lolliks ei korise, siis võib-olla isegi võib : ).

teate mis, ma tahan kevadet. nüüd hakkab tõesti aitama sellest vahetpidamatust lumesajust ja hallikas-pruunikast lögast, mis igal pool vedeleb. mine ära, sitt. ausalt ka. keegi ei taha sind enam siia, aga tule detsembris jälle.

(#)

nii ok. ma olen koolis, arvutitunnis. see on täiesti uskumatu kuidas saab kahte lahtrit kaks tundi täita - nad oleks kõik nagu aastast 1 välja hüpanud. õudne. ma jumala pissed off juba. öäääh. aga ok. see nädal pole nagu praktiliselt midagi toimunud, kui ainult see, et järgmine nädal saab kool läbi. õudne, kui kiiresti kõik läheb.

pidime Crissuga rootsi minema täna, aga ta isa on oeh. ja piletid müüdi välja enne, kui ta jaole sai. ma suht pettunud sellessuhtes, aga pole hullu, sest täna saab Hannese juurde minna : ). ma arvan, et homme oskan midagi öelda selle hulluse kohta. haha.

THIS IS SPARTAAAA.

aga olgu. uskumatu, mul pole nagu midagi öeldagi. täiesti sisutühi elu ju, kui mitte midagi ei toimu.

olgu. täna on kuidagi sellise vana muljega päev. hästi kuskilt 80ndatest või ma isegi ei tea kust välja hüpanud päev, kuid seda kajastan(hihi) hiljem. alates eilsest pole tundides käinud, kooli ajal istun kammersaalis ja teeme young ideas for europe projekti. ülihea projekt on, põhimõtteliselt kogu teema käib inglise keeles. ja siis neljapäevaks koostatakse 3 parteid, pressigrupp, ngo ja campaign advisors. mina olen pressis, sellepärast ma naersin enne seda kajastamise-sõna. olgu, täna oli mõnusalt lamp ka, parteid panid end alles kokku ja vaatasid kes mida teeb, niisiis meil polnud väga midagi teha. pikutasime niisama kolmekesi ja naersime ja oeh. täiega tore oli tegelikult. selline täiesti akadeemiline puhkus. homme hakkame oma artiklit kokku panema jne, ülikihvt. mulle hullult meeldib selline iseseisev töö ja asjade aretamine jne.

sain enne kahte lahti täna ja siis mõtlesin, et kurat, ma küll ei viitsi kaks tundi passida, et tundi oodata. läksin muusikakooli ja küsisin et kas ma saaks enne ära teha, et ega õpetajal kuskil auku pole. oligi! vapsee. suhteliselt vedas. siis jõudsin mingi poole neljaks koju juba, tulin korra netti ja siis läksin lihtsalt magama. nii hea oli, kaks tundi magasin. ma isegi ei mäleta, mis mind üles ajas. igatahes siis oli nii hommiku tunne. hullult imelik oli. nüüd olen täiega palju how i met your motheri osi järjest ära vaadanud jälle. elu pole ikka.

igatahes, retropäev. tänase päeva lugu on see. tükk aega mõtlesin, mis tänaseks looks valida. aga siis mõtlesin selle pressi värgi peale ja otsustasin, et see on õigeim valik, mis üldse teha saab. ma olen üsna vilunud selles päevapildi-päevaloo valimises juba. käib üsna loomulikult. aitäh musid, kes mulle maininud on, et mul lahe blogi on, eks ma üritan : ).

olgu. käisin eile teatris. Perikles. No99. ma armastan teid, noored eesti meesnäitlejad. no kust võetakse nii kuumi inimesi? ma ei geti. põhimõtteliselt, etenduse süžee oli suht lamp, ma tean sellest kreeka mütoloogiast ja kõigest sellest, on vist kreeka, eks?, liiga vähe, et aru saada sellistest asjadest. aga neid näitlejaid ma küll vahtimast lõpetada ei suutnud. õudne.

koreograafia oli ka täitsa hea, aitäh, jüri nael. muusika on muidugi lihtsalt hindamatu, ostsime crissuga kahe peale plaadi ka, no chalice on jumal : D. ma ei kuula reeglina eesti muusikat, eesti hip-hopi(alternatiivreggae?), mul pole aimugi, mis see on tegelikult, aga olgu. mulle meeldib. täna päev otsa olen kuulanud seda. lihtsalt super. ei, elamus jäi, tõepoolest.