mul on tõsine probleem tekkinud viimase paari nädalaga. ja ei paista, et see paraneks. ma venitan. ma venitan isegi asjadega, mida mulle meeldib teha. absoluutselt kõigega. ma ei tea kas ma olen nii tüdinud, et ma ei näe enam millegi õigeaegselt lõpetamisel mõtet? või ma olen lihtsalt laisaks muutunud? mis iganes see põhjus on, on see, mida ma endaga teen, halb. peale kõige muu ma ei viitsi enam mitte midagi. ma lihtsalt olen kuidagi, ajan päev päeva järel kuidagi läbi. ma isegi ei viitsi end kokku võtta, et õnnelik olla. kuidas see võimalik või isegi reaalne on, öelge mulle? sest mina ei mõista. mul on mingit katalüsaatorit vaja, mis mind uuesti käima tõmbaks, et ma elama õpiks. jälle. kusjuures ma vist polegi kunagi enne tundnud, et ma ei viitsi enam ÜLDSE midagi. ma ei viitsi isegi pidu panna. kõik lahedad inimesed ja lahedad peod ja üldse asjad, mis pinget pakuvad, on kuhugi ära kadunud. no olgu-olgu tegelikult, mitte päris kõik, aga noh, ütleme nii, et suurem enamik. "ma ei viitsi" on kaugelt kõige populaarsem lause, mis viimase kahe nädala jooksul üle mu huulte on libisenud. ja ma ei viitsi enam kirjutada, niisiis nägemist. soovige mulle edu.