issssver, eilne oli TÄIUSLIK lõpp vaheajale. see ei ole võimalik, kui õnnelik ma olen! ma lihtsalt naersin terve õhtu, öö ja hommiku, kuigi kõik, mis sai perse minna, läks ka. nii tore oli. ma armastan neid inimesi, kuigi ma neid ainult 3-4 korda aastas kogemata nägema juhtun. aitähaitähaitäh.
ja cheers, leidke endas jõudu see viimased kaks pisikest mõttetut kuukest üle elada. :*
pühapäev, märts 27
laupäev, märts 26
reede, märts 25
jeeesus kui kaua ma olen hoogu võtnud, et siia jõuda lõpuks.
okei, ee, viimane asi oli joosua sünnipäev? 12ndal ma käisin tapperis, ma tean, aga ma ei mäleta, mis seal toimus. ee. ahaa. siis oli viimane koolinädal. ja siis hakkas vaheaeg. IT'S FRIDAY FRIDAY GOTTA GET DOWN ON FRIDAY. vale. igaljuhul. reede õhtul käisime elsbethi ema tööjuures. see, kuhu ma ööseks läksin, khm, ei ole oluline eks. siis laupäeval pidi jensi sünnipäev olema, aga me olime kõik täiega väsinud ja siis istusime lihtsalt helena juures ja tegime lahja õhtu ja ma läksin viimase bussiga koju.
pühapäeval käisin gerdaga tätokat tegemas, amazing. täiega lahe. mõtlesin et peaks ka endale ikka tegema. aga see on nii raske otsus. ma ei kujuta ette mingi asja tegemist eluks ajaks. noh, tänapäeval on palju variante tätokaid maha ka saada, aga what's the point sellel juhul nagu. tätoveering on just see commitment, mille sa teed eluks ajaks. ja see on whoa kui kunst. see on lihtsalt ära rikutud mingite kuradi tramp stampide ja ma ei tea mille poolt. nõme, noh. kui keegi endale midagi naha alla laseb kraapida, võiks see olla mingi tähendusega. ma mõtlengi selle pärast, et peaks ikka tegema kas taaveti tähe või siis viiulivõtme või midagi selles stiilis. midagi, mis mulle palju tähendab. ja palju tähendab elu lõpuni. lihtsalt raske on ette kujutada, kes ma olen 5-10 aasta pärast ja mida ma siis tahta võiksin.
olgu. teisipäeval sain johannaga kokku, trippisime läbi terve vanalinna, issand kui mõnus oli. patrickus friikad, revalis kakao ja toompeal vaateplatvormid. ma polegi kusjuures kunagi lihtsalt VAADANUD. mul on alati mingi eesmärk kuhugi jõuda, mul on alati kiire. aga ma ei vaata kunagi enda ümber. noh, vaatan, ega kuskil ilusaid poisse pole, aga see on veidi teine asi, eksju : )). see lollakas talv võiks juba ära minna, sest mul on viimasel ajal tekkinud tunne, et tahaks lihtsalt jalutada. lihtsalt mõeldes. aga pagan võtaks, sellise ilmaga väga ei taha ju pikemaks ajaks kui vaja õue minna.
kolmapäeval läksin tartusse. haha see oli nii lamp tegelikult. aga noh, odavad piletid, miks mitte. tartusse jõudes sain annemari ja mihkliga kokku ja läksime ruuni pitsat sööma. om nom mulle meeldib see tšillipitsa seal. üheksa paiku läksime ristiisasse edasi ja saime ühtlasi silveri, inno ja kairiga kokku, kellega ma terve õhtu veetsin. käisime käbe enne kümmet poes ja liikusime silveri juurde. need lollakad tegid lan partyt seal, ma olin outsider, sest mul pole läpakat. niu. lõbus oli sellegipoolest. tegime silveriga sõbrapilte mingi miljon tükki ja siis lõpuks saime ühe piisavalt normaalse, et selle saaks feissi panna :D:D. ei, mul pole elu, tänan küsimast. mingi mnjeh, kolme-nelja paiku vajusime ära. silver läks hommikul kooli, meie magasime edasi. kui ta koju jõudis, oli meil pool tundi aega, et bussi peale jõuda. olekski peaaegu maha jäänud, jooksime nagu segased. mul oli endiselt veidi halb olla ja kogu see jooksmine keerutas mu sisikonna päris korralikult ära, suht rõve oli bussis mingi esimesed pool tundi. anoh, siis silver hakkas mingeid ajunärve vms õppima ja ma kuulasin muusikat ja lugesin raamatut jne. suht kiiresti tundusime tallinna jõudvat kusjuures.
okei, igatahes. jõudsime tallinna, ma tulin koju, jeje, siis isa viis mu linna ja ma läksin tappeeriissee. tra see on mu lemmmikkoht viimaselajal. okei tegelikult see on ilmselt koguaeg mu lemmikkoht olnud. aga mingi uus võlu on sellel kohal, mis ma endajaoks avastanud olen. seal on nagu kuidagi niivõrd vähe inimesi, sest see mõttetu rahvas on parematele jahimaadele liikunud vms. ja siis on ainult selline kvaliteetrahvas, kellega on nagu tsill. isegi kui ma neid ei tea. tapperis pole viimased paar korda olnud mitte ühtegi inimest, kellega ma tuttavaks saada ei tahaks. okei, okei, paar erandit on. aga see on niiiii väike osa sellest tegelikult võrdlemisi suurest publikumist. tänu arkole ma jäin eile burn stillile ka, muidu oleks isa järgi tulnud. aga reaalselt TÄNU arkole. sest see oli väga võimas, mis nad tegid seal. vääga meeldis. ja mainiks ära, aia mu kael.
issand miks ma nii pikalt kirjutan, kes seda lugeda viitsib :D
okei, ee, viimane asi oli joosua sünnipäev? 12ndal ma käisin tapperis, ma tean, aga ma ei mäleta, mis seal toimus. ee. ahaa. siis oli viimane koolinädal. ja siis hakkas vaheaeg. IT'S FRIDAY FRIDAY GOTTA GET DOWN ON FRIDAY. vale. igaljuhul. reede õhtul käisime elsbethi ema tööjuures. see, kuhu ma ööseks läksin, khm, ei ole oluline eks. siis laupäeval pidi jensi sünnipäev olema, aga me olime kõik täiega väsinud ja siis istusime lihtsalt helena juures ja tegime lahja õhtu ja ma läksin viimase bussiga koju.
pühapäeval käisin gerdaga tätokat tegemas, amazing. täiega lahe. mõtlesin et peaks ka endale ikka tegema. aga see on nii raske otsus. ma ei kujuta ette mingi asja tegemist eluks ajaks. noh, tänapäeval on palju variante tätokaid maha ka saada, aga what's the point sellel juhul nagu. tätoveering on just see commitment, mille sa teed eluks ajaks. ja see on whoa kui kunst. see on lihtsalt ära rikutud mingite kuradi tramp stampide ja ma ei tea mille poolt. nõme, noh. kui keegi endale midagi naha alla laseb kraapida, võiks see olla mingi tähendusega. ma mõtlengi selle pärast, et peaks ikka tegema kas taaveti tähe või siis viiulivõtme või midagi selles stiilis. midagi, mis mulle palju tähendab. ja palju tähendab elu lõpuni. lihtsalt raske on ette kujutada, kes ma olen 5-10 aasta pärast ja mida ma siis tahta võiksin.
olgu. teisipäeval sain johannaga kokku, trippisime läbi terve vanalinna, issand kui mõnus oli. patrickus friikad, revalis kakao ja toompeal vaateplatvormid. ma polegi kusjuures kunagi lihtsalt VAADANUD. mul on alati mingi eesmärk kuhugi jõuda, mul on alati kiire. aga ma ei vaata kunagi enda ümber. noh, vaatan, ega kuskil ilusaid poisse pole, aga see on veidi teine asi, eksju : )). see lollakas talv võiks juba ära minna, sest mul on viimasel ajal tekkinud tunne, et tahaks lihtsalt jalutada. lihtsalt mõeldes. aga pagan võtaks, sellise ilmaga väga ei taha ju pikemaks ajaks kui vaja õue minna.
kolmapäeval läksin tartusse. haha see oli nii lamp tegelikult. aga noh, odavad piletid, miks mitte. tartusse jõudes sain annemari ja mihkliga kokku ja läksime ruuni pitsat sööma. om nom mulle meeldib see tšillipitsa seal. üheksa paiku läksime ristiisasse edasi ja saime ühtlasi silveri, inno ja kairiga kokku, kellega ma terve õhtu veetsin. käisime käbe enne kümmet poes ja liikusime silveri juurde. need lollakad tegid lan partyt seal, ma olin outsider, sest mul pole läpakat. niu. lõbus oli sellegipoolest. tegime silveriga sõbrapilte mingi miljon tükki ja siis lõpuks saime ühe piisavalt normaalse, et selle saaks feissi panna :D:D. ei, mul pole elu, tänan küsimast. mingi mnjeh, kolme-nelja paiku vajusime ära. silver läks hommikul kooli, meie magasime edasi. kui ta koju jõudis, oli meil pool tundi aega, et bussi peale jõuda. olekski peaaegu maha jäänud, jooksime nagu segased. mul oli endiselt veidi halb olla ja kogu see jooksmine keerutas mu sisikonna päris korralikult ära, suht rõve oli bussis mingi esimesed pool tundi. anoh, siis silver hakkas mingeid ajunärve vms õppima ja ma kuulasin muusikat ja lugesin raamatut jne. suht kiiresti tundusime tallinna jõudvat kusjuures.
okei, igatahes. jõudsime tallinna, ma tulin koju, jeje, siis isa viis mu linna ja ma läksin tappeeriissee. tra see on mu lemmmikkoht viimaselajal. okei tegelikult see on ilmselt koguaeg mu lemmikkoht olnud. aga mingi uus võlu on sellel kohal, mis ma endajaoks avastanud olen. seal on nagu kuidagi niivõrd vähe inimesi, sest see mõttetu rahvas on parematele jahimaadele liikunud vms. ja siis on ainult selline kvaliteetrahvas, kellega on nagu tsill. isegi kui ma neid ei tea. tapperis pole viimased paar korda olnud mitte ühtegi inimest, kellega ma tuttavaks saada ei tahaks. okei, okei, paar erandit on. aga see on niiiii väike osa sellest tegelikult võrdlemisi suurest publikumist. tänu arkole ma jäin eile burn stillile ka, muidu oleks isa järgi tulnud. aga reaalselt TÄNU arkole. sest see oli väga võimas, mis nad tegid seal. vääga meeldis. ja mainiks ära, aia mu kael.
issand miks ma nii pikalt kirjutan, kes seda lugeda viitsib :D
laupäev, märts 12
eile oli joosua sünnipäev. ei ütleks, et mul hea olla on.
miks inimloomus selline on? miks peame me alati tahtma seda, mida me ei saa? miks ei võiks kõik olla lihtsalt lihtne ja ilma pingutusteta paika loksuda?
sest me ei väärtusta asju, mille saamiseks me pole vaeva näinud. kõigel on põhjus. läheb nii, nagu peab minema.
isegi kui ma selles alati kindel ei ole.
miks inimloomus selline on? miks peame me alati tahtma seda, mida me ei saa? miks ei võiks kõik olla lihtsalt lihtne ja ilma pingutusteta paika loksuda?
sest me ei väärtusta asju, mille saamiseks me pole vaeva näinud. kõigel on põhjus. läheb nii, nagu peab minema.
isegi kui ma selles alati kindel ei ole.
reede, märts 4
mulle öeldi täna, et kui ma blogima hakkan, siis ma võiks blogima jääda ka.
ma isegi ei teadnud, et keegi loeb! aga ma üritan, ausalt.
mul on lihtsalt natuke probleeme enda avamisega, isegi siia kastikesse. ja mu elu on viimasel ajal täiega igav, ma ei käi praktiliselt pidudel isegi. päevaplaanid on kool-kodu-kool-muusikakool-kodu jne.
aga ausalt, nii lahe. mul on fänne :DD jee!
haven't you heard that i'm the new cancer?
ma isegi ei teadnud, et keegi loeb! aga ma üritan, ausalt.
mul on lihtsalt natuke probleeme enda avamisega, isegi siia kastikesse. ja mu elu on viimasel ajal täiega igav, ma ei käi praktiliselt pidudel isegi. päevaplaanid on kool-kodu-kool-muusikakool-kodu jne.
aga ausalt, nii lahe. mul on fänne :DD jee!
haven't you heard that i'm the new cancer?
feels good, man
neljapäev, märts 3
neljapäev, veebruar 24
esmaspäev, veebruar 14
so. valentinipäev. tsillin kodus. üksi.
no, i'm not being emo about this. pole veel kordagi sõbrapäeva ajal suhtes olnud, niisiis minu jaoks on see siiamaani väga kommertspüha.
"and on friday, i have a gynecologist appointment..." "GABY!" "...that i want you to cancel!...wouldn't that be great, tho?" god, i love desperate housewives.
ahh, mai ürita, mul pole niikuinii midagi kirjutada :D
tsau : )
no, i'm not being emo about this. pole veel kordagi sõbrapäeva ajal suhtes olnud, niisiis minu jaoks on see siiamaani väga kommertspüha.
"and on friday, i have a gynecologist appointment..." "GABY!" "...that i want you to cancel!...wouldn't that be great, tho?" god, i love desperate housewives.
ahh, mai ürita, mul pole niikuinii midagi kirjutada :D
tsau : )
reede, veebruar 11
ma olen viimase nädala jooksul iga öö mingit eriti haiglast ja sürreaalset und näinud. esimese koha saab ilmselt siiski see, kuidas mu koer teise korruse aknast alla hüppas, pureda sai, ära suri ja siis ema ta heeringavõileivaks muutis ja ära sõi, et matma ei peaks. üks täiega haige oli veel, millest ma kirjutada tahtsin, aga ma ei mäleta seda enam.
täna öösel vallutas mu alateadvuse siiski tema. ma nagu, olen tast üle saanud küll. aga. aga. mul on siiski sees piisavalt süütunnet ja noh, usku ja lootust, et äkki kunagi saab kõik korda. ja see takistab mind edasi liikumast. ma ei oska unustada. see on üks mu halbu omadusi. või noh, kuidas kellelegi, seda võib heaks ka lugeda. minu meelest on see halb. ma võin asju eitada, teeselda, et neid pole olnud, kuid sügaval sees nad siiski kripeldavad. ja ma ei oska unustada seda, mis oli. ja kuigi see on ennasthävitav, siis ma tegelikult ei tahagi.
huvitav, milles asi on. kas ma pole võimeline ennast siduma? tavaliselt ma pole tahtnudki. kuid nüüd... nüüd. ma teadsin, et ma tahan seda kõike hoida, kuid äkki teadis mu alateadvus midagi, mida mina ei teadnud. äkki on nii parem, äkki see pidigi nii lõpema.
persse, äkki, äkki. "kõigel, mis juhtub, on oma põhjus" on lause, mida ma kuulen kõige rohkem just oma vanematelt. ja ma tegelikult usun seda. aga mind ajab närvi see, et ma ei TEA seda põhjust. come on, palun, avage keegi hea inimene mulle mu tegude tagajärjed. ..okei, ma tean, et see ei ole võimalik, kui ma teist kellegagi sellest ei räägi, aga. mul on häbi. ma loodan, et te saate aru. andke andeks. ma tahan, aga ma ei julge.
mille üle ma kõige õnnelikum ja tänulikum olen? teie! ma tean et te kõik loete seda. jaa, tean küll :*. too õhtu, mis see nüüd oli, umbes kuu aega tagasi? kui ma keset ööd kalamajja jalutasin. ja seal olite teie. ja te viisite mu mõtted eemale. ja ma suutsin õnnelik olla. ja siis tuli üks teist minu juurde ja hoidis mu mõtteid eemal veel terve järgmise päeva. ma tõepoolest ei tea, kuidas ma selle esimese ööpäeva üle oleks elanud, kui mul poleks teid.
aitäh. mas :*
on a brighter note, noh, persse, brighter my ass :D ma suutsin jälle haigeks jääda. või noh, mis jälle, ma pole terveks saanudki -.- aga kuradi, eile oli pisike palavik ja see köha lihtsalt ei lähe ära. müstika. nüüd on nohu ka. igatahes, ma pidin täna õhtul moelennukile minema ja homme annemariga šoppama, aga noooojah, niii palju siis sellest. igatahes i need entertainment, palun aitäh. (mitte et mulle ei meeldiks kodus lebotada, väga tsill on ^^)
kusjuures, haha, see tänaöine unenägu oli kusjuures veel kahes mõttes haige. esiteks oli mu tuba nagu mingi kuradi boot camp, mingi 4 narivoodit :D:D. midaiganes? jah ma arvan küll. teine asi, miks ta haige oli, ma käisin linnas ja ostsin jäätist ja siis arveldasin kroonides. ma konkreetselt mäletan, et üks see pehme jäätis maksis 12 krooni ja ma maksin selle eest kahekroonistes. mindfuck.
JA KUSJUURES. mul tuli see teine haiglane unenägu meelde. mul oli lind. hästi pisike lind. ta oli joonistatud ja ta magas minu voodis. ja siis ma käisin taga jalutamas ja siis iga kord ta muutus mingiks tuhkruks? ja sittus kõik kohad täis. ja siis muutus linnuks tagasi. ja siis ma mängisin mingi tüübiga kaarte, kes mulle üldse ei meeldinud ja siis mu lind istus talle pähe ja tegi mulle naljakaid nägusid. ja kuna ta oli nii väike, siis see tüüp ei tundnud, et mingi lind tal peas istub : D.
ok ma olen siia juba paraja novelli kirjutanud, nägemist :D
täna öösel vallutas mu alateadvuse siiski tema. ma nagu, olen tast üle saanud küll. aga. aga. mul on siiski sees piisavalt süütunnet ja noh, usku ja lootust, et äkki kunagi saab kõik korda. ja see takistab mind edasi liikumast. ma ei oska unustada. see on üks mu halbu omadusi. või noh, kuidas kellelegi, seda võib heaks ka lugeda. minu meelest on see halb. ma võin asju eitada, teeselda, et neid pole olnud, kuid sügaval sees nad siiski kripeldavad. ja ma ei oska unustada seda, mis oli. ja kuigi see on ennasthävitav, siis ma tegelikult ei tahagi.
huvitav, milles asi on. kas ma pole võimeline ennast siduma? tavaliselt ma pole tahtnudki. kuid nüüd... nüüd. ma teadsin, et ma tahan seda kõike hoida, kuid äkki teadis mu alateadvus midagi, mida mina ei teadnud. äkki on nii parem, äkki see pidigi nii lõpema.
persse, äkki, äkki. "kõigel, mis juhtub, on oma põhjus" on lause, mida ma kuulen kõige rohkem just oma vanematelt. ja ma tegelikult usun seda. aga mind ajab närvi see, et ma ei TEA seda põhjust. come on, palun, avage keegi hea inimene mulle mu tegude tagajärjed. ..okei, ma tean, et see ei ole võimalik, kui ma teist kellegagi sellest ei räägi, aga. mul on häbi. ma loodan, et te saate aru. andke andeks. ma tahan, aga ma ei julge.
mille üle ma kõige õnnelikum ja tänulikum olen? teie! ma tean et te kõik loete seda. jaa, tean küll :*. too õhtu, mis see nüüd oli, umbes kuu aega tagasi? kui ma keset ööd kalamajja jalutasin. ja seal olite teie. ja te viisite mu mõtted eemale. ja ma suutsin õnnelik olla. ja siis tuli üks teist minu juurde ja hoidis mu mõtteid eemal veel terve järgmise päeva. ma tõepoolest ei tea, kuidas ma selle esimese ööpäeva üle oleks elanud, kui mul poleks teid.
aitäh. mas :*
on a brighter note, noh, persse, brighter my ass :D ma suutsin jälle haigeks jääda. või noh, mis jälle, ma pole terveks saanudki -.- aga kuradi, eile oli pisike palavik ja see köha lihtsalt ei lähe ära. müstika. nüüd on nohu ka. igatahes, ma pidin täna õhtul moelennukile minema ja homme annemariga šoppama, aga noooojah, niii palju siis sellest. igatahes i need entertainment, palun aitäh. (mitte et mulle ei meeldiks kodus lebotada, väga tsill on ^^)
kusjuures, haha, see tänaöine unenägu oli kusjuures veel kahes mõttes haige. esiteks oli mu tuba nagu mingi kuradi boot camp, mingi 4 narivoodit :D:D. midaiganes? jah ma arvan küll. teine asi, miks ta haige oli, ma käisin linnas ja ostsin jäätist ja siis arveldasin kroonides. ma konkreetselt mäletan, et üks see pehme jäätis maksis 12 krooni ja ma maksin selle eest kahekroonistes. mindfuck.
JA KUSJUURES. mul tuli see teine haiglane unenägu meelde. mul oli lind. hästi pisike lind. ta oli joonistatud ja ta magas minu voodis. ja siis ma käisin taga jalutamas ja siis iga kord ta muutus mingiks tuhkruks? ja sittus kõik kohad täis. ja siis muutus linnuks tagasi. ja siis ma mängisin mingi tüübiga kaarte, kes mulle üldse ei meeldinud ja siis mu lind istus talle pähe ja tegi mulle naljakaid nägusid. ja kuna ta oli nii väike, siis see tüüp ei tundnud, et mingi lind tal peas istub : D.
ok ma olen siia juba paraja novelli kirjutanud, nägemist :D
pühapäev, veebruar 6
ilmselgelt on mul aega olnud. väga palju aega, et kirjutada. viimati kirjutasin 13. septembril, no pole hullu. ma kusjuures ei oska midagi öelda ja ma tõepoolest ei viitsi siia romaani kirjutama hakata, mis vahepeal toimunud on.
mu elu on nagu ameerika raudtee. ülesmäge sõitmine on alati hästi aeglane ja koguaeg on hirm täiskiirusel alla kukkuda. ja siis ühel hetkel olen ma tipus ja siis järsku olen kahe sekundiga täiesti alguses tagasi. see on müstika.
talv on ja külm on ja ma räigelt tahan suve. või noh, isegi mitte suve, aga... et oleks soojem. ja et ma saaks väljas olla rohkem ja noh, lihtsalt tsillida. all i want, all i need. k tegelikult läheb mul rohkemat vaja, aga ikkagi.
tühi tunne on ka. süda on sama külm nagu lumehanged maja ees. tundeid väga ei. ma olen kuidagi nii palju muutunud sellest ajast, kui ma siin viimati aktiivne olin. asi polegi ilmselt selles, nagu ma oleks suureks kasvanud või et nagu vahepeal oleks jõle palju juhtunud. kui aus olla, siis ma ei teagi, milles asi tegelikult on. ma olen lihtsalt teistmoodi. negatiivsem, kinnisem, õelam, ülbem. noh, jah. võib-olla ma siiski olen natuke suureks kasvanud.
ma olen haige tegelikult. noh, selles mõttes ka. aga ma olen antibiootikumide peal veel nädal aega. vaimustav, kas pole? eile oli see suur kauaoodatud sünnipäevapidu ka tapperis. see oli küll vahva, aga üldsegi mitte nii vahva, kui ma lootnud oleks. ja ei, asi polnud selles, et ma ei joonud. ei, asi polnud selles ka, et mul võrdlemisi halb olla oli. asi oli selles, et ma olen kogu sellest rahvast kaugeks jäänud. ja mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda kurvem ma selle üle olen. noh, jah, see on minu süü ka kindlasti. aga. suvi oli nii hea ju. samas, on ju lootust, et see suvi tuleb see kõik tagasi.. aga ei, tuleb see, mis tulema peab.
las ta olla.
mu elu on nagu ameerika raudtee. ülesmäge sõitmine on alati hästi aeglane ja koguaeg on hirm täiskiirusel alla kukkuda. ja siis ühel hetkel olen ma tipus ja siis järsku olen kahe sekundiga täiesti alguses tagasi. see on müstika.
talv on ja külm on ja ma räigelt tahan suve. või noh, isegi mitte suve, aga... et oleks soojem. ja et ma saaks väljas olla rohkem ja noh, lihtsalt tsillida. all i want, all i need. k tegelikult läheb mul rohkemat vaja, aga ikkagi.
tühi tunne on ka. süda on sama külm nagu lumehanged maja ees. tundeid väga ei. ma olen kuidagi nii palju muutunud sellest ajast, kui ma siin viimati aktiivne olin. asi polegi ilmselt selles, nagu ma oleks suureks kasvanud või et nagu vahepeal oleks jõle palju juhtunud. kui aus olla, siis ma ei teagi, milles asi tegelikult on. ma olen lihtsalt teistmoodi. negatiivsem, kinnisem, õelam, ülbem. noh, jah. võib-olla ma siiski olen natuke suureks kasvanud.
ma olen haige tegelikult. noh, selles mõttes ka. aga ma olen antibiootikumide peal veel nädal aega. vaimustav, kas pole? eile oli see suur kauaoodatud sünnipäevapidu ka tapperis. see oli küll vahva, aga üldsegi mitte nii vahva, kui ma lootnud oleks. ja ei, asi polnud selles, et ma ei joonud. ei, asi polnud selles ka, et mul võrdlemisi halb olla oli. asi oli selles, et ma olen kogu sellest rahvast kaugeks jäänud. ja mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda kurvem ma selle üle olen. noh, jah, see on minu süü ka kindlasti. aga. suvi oli nii hea ju. samas, on ju lootust, et see suvi tuleb see kõik tagasi.. aga ei, tuleb see, mis tulema peab.
las ta olla.
esmaspäev, september 13
neljapäev, september 9
neljapäev, september 2
türa kust ma leian selliseid inimesi? ma lihtsalt ei mõista, mis mu elus toimub. ma oleks nagu mingil eriti haigel karussellil: üks hetk ma olen konkreetselt seitsmendas taevas ja järgmine hetk ma võiks ääretu nukruse tõttu maa alla vajuda. süda läheb pahaks sellise asja peale : D
hide and seek, that's what i'm doing.
hide and seek, that's what i'm doing.
teisipäev, august 31
suve lõpp? FUCKIN' AMAZING!
reedel käisin emaga šoppamas. hiljem läksime marje, annemari ja liisaga helena juurde. mis te arvate, mis me seal tegime? aga loomulikult läksime kell kümme lasna mingile peole. suvapidu oli, suht lamp, ei pakkunud pinget väga. kolme paiku mõtlesime, et oleks aeg magama liikuda ja jalutasime annemariga läbi punase ja pae tänava ülemistesse. ülemiste eest saime häälega mõigu burksi, kus oli mingi kaader tüüpe kuskilt eriti suvalisest 60 km tallinnast asuvast kolkast, jumala purjus kusjuures. noh, ütleme nii, et see oli üks huvitavamaid burksitrippe viimasel ajal. läksime annemari juurde magama.
ärkasime laupäeval selle peale, et ta ema astus uksest sisse ja hüüdis, et tõi meile süüa. no olgu, sõime ja läksime linna, et helena juurest ära tuua annemari asjad, mis ta eelmisel õhtul lolli peaga sinna oli jätnud. meil oli igav ja siis läksime vanalinna rimmi. seal nägime kasparit, kellega me järgmised 3-4 tundi kuskil niguliste kiriku ees tsillisime. uskumatult tore oli, ega ma vähe ei naernud seal. läksime uuesti rimmi, et joogid osta ja läksime annemari juurde riiete järgi. üheksaks olime linnas tagasi ja liikusime vaikselt kristjani poole. sinna jõudsime peale kümmet. nad vaatasid kretsiga sweeney toddi, millega me liitusime ka. poole peal meil viskas üle ja läksime teise tuppa tsillima. tagasi minnes pani krets mängima hoopis charlie ja šokolaadivabriku, millest ma nägin umbes esimest 20 minutit. suht kiiresti kukkusin ära, kell oli mingi kaks alles.
pühapäeval tegin silmad lahti ja jube halb oli olla. avastasin telefonist smsi crissult, et kell 12:30 merivälja pargis on klassikokkutulek ja kutti ärasaatmine. nonii, läksime linna annemariga, võtsime hessist peekoniburksid ja liikusime meriväljale. me suutsime mingi kolmveerand tundi neid pisikesi kõrrejooke juua, ulme, eks? pargis oli pool meie endist 9D klassi. ma läksin korra koju, et soojemalt riidesse panna ja tagasi tulles liikusime tuldud teed tagasi kutti poole. olime ükshetk lihtsalt 15kesi ta maja ees ja kutsusime ta välja. ta tuli välja, me rääkisime taga juttu veits ja siis läksime minema. ta emal oli vaja seda pildistada, mis me oleme mingid eksponaadid vä : D. igatahes, läksin koju, lebotasin veits, kell oli mingi kaks alles. kuueks pidin linnas olema, et priidu, eike ja joosuaga kuhugi käesallu mingile 21. rahva peole minna. see pidu oli suht lamp, aga tore oli. magasin öösel 3 tundi priidu auto esiistmel magamiskoti sees, ei olnud külm, mkm.
esmaspäeval kell pool kümme ärkasime üles ja poole tunni pärast puhus priit nulli, niisiis saime liikuda. lasime küll kadi ja kristeli üle, nad tahtsid ka laulasmaa poole saada, aga sitta sellega : D. poole tee peal keila-joale nägime tee ääres jalutamas stinat, kes liikus marsa peale. võtsime ta peale ja liikusime priidu maale. vedelesime seal mingi tunnikese, käisime mere ääres ja värki, ootasime priidu vanaema ja venda. nii umbes üheks olin kodus, päris halb oli olla jälle. kahest mõtlesin, et lähen magan tunnikese, kuna ma pidin alles kuueks ülemistes olema, et rongi peale minna. kolmest ärgates karjus kristjan mulle, et ma pean hoopis pool viis seal olema. no nii, läks veidi kiireks. olin kodust poole tunniga väljas, käisin säästust läbi ja konkreetselt jooksin ülemistesse. jõudsin mingi 15 minti enne rongi väljumist, muidugi, oli mõte joosta eks. juba rongitripp selle seltskonnaga oli kirjeldamatult lõbus, ma olin neid tõepoolest igatsenud. vikipallu kohale jõudsime mingi enne kuute äkki või. no kohe läks joomaks, õudne. mingi kaheteistkümne paiku ma lõpetasin joomise ja mul tuli mingi räme kass kallale. hädast aitas välja hea seltskond, milles ma viibisin hommikul nii kella kümneni. magama ma ei jõudnudki.
teisipäeval, ma isegi ei ärganud, aga ikka oli jube halb olla. 10:43 pidi rong minema, et ma 12ks tallinnasse klassijuhataja tundi jõuaks. sittagi see rong läks, see oli 30. augusti plaani järgi. persse. helistasin isale ja kutsusin ta sinna maailmalõppu järgi, et ÄKKI õigeks ajaks linna jõuda. päris kino oli see, kuidas tanel mu isale seletada üritas, kuhu tulla. naljakas: jalutad tuppa sisse, tanel räägib telefoniga, samal ajal tantsides ja nägusid tehes, ja krissu ja entz vahivad teda lihtsalt mingisuguse pohmas poolkõva näoga. igatahes, sittagi ma linna jõudsin. poole üheks olin linnas. käisin koolist läbi ja võtsin õpikud. käisime isaga turul ja ehituspoes ja värki, täitsaõudne, kõht oli niiiii tühi, magu oli täiesti tühi. jõudsin koju, tegin süüa, sõin, magasin kaks tundi, sõin veel ja lihtsalt passisin. mingi tund aega vist üritasin välja mõelda, mis homme selga panna ja lõpuks otsustasin ikkagi esimese kostüümi, mis ma selga proovisin, kasuks. tüüpiline. nüüd pole enam mingit ulme und ka, aga ma lähen ikkagi magama, sest homme on esimene koolipäev ja i need my beauty sleep.
halb tunne on.
reedel käisin emaga šoppamas. hiljem läksime marje, annemari ja liisaga helena juurde. mis te arvate, mis me seal tegime? aga loomulikult läksime kell kümme lasna mingile peole. suvapidu oli, suht lamp, ei pakkunud pinget väga. kolme paiku mõtlesime, et oleks aeg magama liikuda ja jalutasime annemariga läbi punase ja pae tänava ülemistesse. ülemiste eest saime häälega mõigu burksi, kus oli mingi kaader tüüpe kuskilt eriti suvalisest 60 km tallinnast asuvast kolkast, jumala purjus kusjuures. noh, ütleme nii, et see oli üks huvitavamaid burksitrippe viimasel ajal. läksime annemari juurde magama.
ärkasime laupäeval selle peale, et ta ema astus uksest sisse ja hüüdis, et tõi meile süüa. no olgu, sõime ja läksime linna, et helena juurest ära tuua annemari asjad, mis ta eelmisel õhtul lolli peaga sinna oli jätnud. meil oli igav ja siis läksime vanalinna rimmi. seal nägime kasparit, kellega me järgmised 3-4 tundi kuskil niguliste kiriku ees tsillisime. uskumatult tore oli, ega ma vähe ei naernud seal. läksime uuesti rimmi, et joogid osta ja läksime annemari juurde riiete järgi. üheksaks olime linnas tagasi ja liikusime vaikselt kristjani poole. sinna jõudsime peale kümmet. nad vaatasid kretsiga sweeney toddi, millega me liitusime ka. poole peal meil viskas üle ja läksime teise tuppa tsillima. tagasi minnes pani krets mängima hoopis charlie ja šokolaadivabriku, millest ma nägin umbes esimest 20 minutit. suht kiiresti kukkusin ära, kell oli mingi kaks alles.
pühapäeval tegin silmad lahti ja jube halb oli olla. avastasin telefonist smsi crissult, et kell 12:30 merivälja pargis on klassikokkutulek ja kutti ärasaatmine. nonii, läksime linna annemariga, võtsime hessist peekoniburksid ja liikusime meriväljale. me suutsime mingi kolmveerand tundi neid pisikesi kõrrejooke juua, ulme, eks? pargis oli pool meie endist 9D klassi. ma läksin korra koju, et soojemalt riidesse panna ja tagasi tulles liikusime tuldud teed tagasi kutti poole. olime ükshetk lihtsalt 15kesi ta maja ees ja kutsusime ta välja. ta tuli välja, me rääkisime taga juttu veits ja siis läksime minema. ta emal oli vaja seda pildistada, mis me oleme mingid eksponaadid vä : D. igatahes, läksin koju, lebotasin veits, kell oli mingi kaks alles. kuueks pidin linnas olema, et priidu, eike ja joosuaga kuhugi käesallu mingile 21. rahva peole minna. see pidu oli suht lamp, aga tore oli. magasin öösel 3 tundi priidu auto esiistmel magamiskoti sees, ei olnud külm, mkm.
esmaspäeval kell pool kümme ärkasime üles ja poole tunni pärast puhus priit nulli, niisiis saime liikuda. lasime küll kadi ja kristeli üle, nad tahtsid ka laulasmaa poole saada, aga sitta sellega : D. poole tee peal keila-joale nägime tee ääres jalutamas stinat, kes liikus marsa peale. võtsime ta peale ja liikusime priidu maale. vedelesime seal mingi tunnikese, käisime mere ääres ja värki, ootasime priidu vanaema ja venda. nii umbes üheks olin kodus, päris halb oli olla jälle. kahest mõtlesin, et lähen magan tunnikese, kuna ma pidin alles kuueks ülemistes olema, et rongi peale minna. kolmest ärgates karjus kristjan mulle, et ma pean hoopis pool viis seal olema. no nii, läks veidi kiireks. olin kodust poole tunniga väljas, käisin säästust läbi ja konkreetselt jooksin ülemistesse. jõudsin mingi 15 minti enne rongi väljumist, muidugi, oli mõte joosta eks. juba rongitripp selle seltskonnaga oli kirjeldamatult lõbus, ma olin neid tõepoolest igatsenud. vikipallu kohale jõudsime mingi enne kuute äkki või. no kohe läks joomaks, õudne. mingi kaheteistkümne paiku ma lõpetasin joomise ja mul tuli mingi räme kass kallale. hädast aitas välja hea seltskond, milles ma viibisin hommikul nii kella kümneni. magama ma ei jõudnudki.
teisipäeval, ma isegi ei ärganud, aga ikka oli jube halb olla. 10:43 pidi rong minema, et ma 12ks tallinnasse klassijuhataja tundi jõuaks. sittagi see rong läks, see oli 30. augusti plaani järgi. persse. helistasin isale ja kutsusin ta sinna maailmalõppu järgi, et ÄKKI õigeks ajaks linna jõuda. päris kino oli see, kuidas tanel mu isale seletada üritas, kuhu tulla. naljakas: jalutad tuppa sisse, tanel räägib telefoniga, samal ajal tantsides ja nägusid tehes, ja krissu ja entz vahivad teda lihtsalt mingisuguse pohmas poolkõva näoga. igatahes, sittagi ma linna jõudsin. poole üheks olin linnas. käisin koolist läbi ja võtsin õpikud. käisime isaga turul ja ehituspoes ja värki, täitsaõudne, kõht oli niiiii tühi, magu oli täiesti tühi. jõudsin koju, tegin süüa, sõin, magasin kaks tundi, sõin veel ja lihtsalt passisin. mingi tund aega vist üritasin välja mõelda, mis homme selga panna ja lõpuks otsustasin ikkagi esimese kostüümi, mis ma selga proovisin, kasuks. tüüpiline. nüüd pole enam mingit ulme und ka, aga ma lähen ikkagi magama, sest homme on esimene koolipäev ja i need my beauty sleep.
halb tunne on.
Tellimine:
Postitused (Atom)